Kes meist poleks kritseldanud koolitunnis vihiku servale või loengus konspekti servale?
Nüüd võid kritseldada arvutiekraanil ja lasta rekendusel Scribbler enda pildist saada veelgi parem kritseldus.
Õpetus rakenduse kasutamiseks.
laupäev, 14. detsember 2013
teisipäev, 10. detsember 2013
HT nõustamine - 4. kodutöö
1. Õpiväljundid
Kasutab erinevaid
IKT vahendeid ja nende võimalusi õppeprotsessis lähtuvalt konkreetsetest
õppetegevustest. Õpetajate ja
õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste
põhjal (C.1.6).
Õppija:
- Mõistab rakenduse Scribbler võimalusi kasutamiseks kunstiõpetuse tunnis.
- Kasutab scribbler keskkonda.
- Õpetaja viib läbi kunstiõpetuse tunni arvutiklassis õpetades õpilastele kasutades rakendust Scribbler.
2. Hindamiskriteeriumid
Õppija:
- leiab teemad oma kunstiõpetuse töökavast, millega rakenduse õpetamist siduda, esitleb leitud ideid kaasõppijatele;
- võrdleb rakendust enamkasutatavate joonistamist võimaldavate rakendustega;
- koostab tunnikava Scribbler keskkonna õpetamiseks;
- viib läbi tunni õpilastega rakenduse võimalusi kasutades;
- koostab eneseanalüüsi läbiviidud tunni kohta.
3. Hindamismeetodid:
- Tunnikava rakenduse kasutamise kohta;
- kahe rakenduse või rakenduse ja programmi võrdlus;
- Õpilaste tagasiside tunnile.
- Õpetaja enesehindamine.
Kodutöö link (pdf).
pühapäev, 24. november 2013
Õpikeskkonnad: VI Õpilepingu kokkuvõte
Võrgustik ja õpivõrgustik
Tsitaat ülesande
püstitusest: "Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue
õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes
teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes
kollektiivselt, õpitakse üksteiselt." (Väljataga, T.)
"Paljud lapsed veedavad enamiku koolipäevast peaaegu samamoodi nagu nende vanavanaisad: istudes üksteise taga pinkides, kuulates vaikselt õpetajate selgitusi, tehes vihikusse käsitsi märkmeid." (Lehiste, P. 2013)
"Mis oleks, kui kõik kogukonnad
pühenduksid ennekõike sellele, et luua seoseid elamise ja õppimise
vahel? Selline maailm võiks olla praegusest üsna erinev. Selles
puuduksid piirid "kooli", "töö" ja "elu"
vahel. ... Teismelised veedaksid enamiku õpiajast väljaspool
kooliseinu, töötades projektide kallal, mis neile tõesti korda
lähevad." (Senge, P. 2008, 12)
Peeter Senge viitab ka intervjuule
Edward T. Halliga, milles Hall ütleb,et "arvestades nende
(teismeliste) tohutut energiat, ei peaks nad üldse koolis istuma."
(Senge, P. 2008, 12)
Konstruktivistilk õpiteooria
keskendub sellele, et õpilane ise uurib, õpib, avastab, loob,
tekitab omale uue teadmise. Sotsiaalkontruktivistlik teooria -
õppimine toimub teistega suheldes - paneb sinna juurde veel ise
omandatud teadmise jagamise kaasõppijatega.
Teismelisele on oluline suhelda. Nad
ei tule kooli mitte õppima vaid suhtlema. Mida kool enamasti siiani
tegi? Pani nad koolipinki üksteise taha istuma. Nii on kergem korda
hoida, õpetada seda, mis õppekavas ette nähtud. See on nii
toiminud kaua. Tihti toimib ka täna. Aga kas homme ka? Kas suur osa
käitumis- ja suhtlemisprobleemidest koolis (õpetaja-õpilase vahel)
võiks olemata olla, kui arvestaksime rohkem teismelise arengulise
vajadusega suhelda? Ehk leiaksime nendega ühise keele, milles oleks
kasu nii teismelistele kui meile?
Nad (teismelised) elavad suure osa
oma elust internetis, enamasti Facebookis - suheldes, oma
suhtlusvõrgustikes. Selle teadmise eiramine ei anna meile midagi
juurde, pigem võtab ära. Kui suudaksime seda võrgus suhtlemist ära
kasutada efektiivselt õppetöös, oleks juba üle koera saba saadud.
Kuid kas õpilased on valmis
sotsiaalkonstruktivistlikuks õpikästluseks? Kas õpilased on valmis
selleks, et Facebookis saab ja võib-olla ka peab õppima? Et
Facebooki kasutada õppimiseks?
---
Kasutatud materjalid:
Lehiste, P. Tuleviku kool on meie endi kätes. Lääne Elu 2013
http://online.le.ee/2013/11/28/piret-lehiste-tuleviku-kool-on-meie-endi-kates/
Senge, P. Õppiv kool 2008
http://online.le.ee/2013/11/28/piret-lehiste-tuleviku-kool-on-meie-endi-kates/
Senge, P. Õppiv kool 2008
Mõtted teismeliste ja
suhtlusvõrgustike teemal on tekkinud arutelust Haapsalu Kolledži
õppejõu Lehte Jõega.
---
Minu kogemus
Esimene tõsisem kogemus
internetipõhiste õpivõrgustikega oli mul Isetegija.net foorumi
kaudu jälgida kästitöötegijate tegemisi. Olin selline vaikiv
võrgustikus osaleja. Enda oskusi ja teadmisi jagasin enda Isetegija
veebilehe kaudu, aga foorumit käisin ainult lugemas. Viimasel paaril
aastal olen sellest kaugenenud. Mind häiris see info hulk, mida
tõsiselt pühendunud isetegijad suutsid foorumisse paari päevaga
postitada. Pidevalt oli mul tunne, et ma ei jõua kõike põnevat ja
vajalikku enda jaoks välja filtreerida ning läbi lugeda. Juba
foorumi idee on vist selline, mis mulle hästi ei sobi. Alustades
endale vajaliku teema lugemist algusest võib juhtuda, et lõpetades
umbes 100 lehekülje lugemise oled sealt tegelikult 15 asjalikku
postitust saanud, mis sulle vajalikud on. Enamus vahepealseid on
umbes sellised: "Jah, olen selle kasutajaga nõus!",
"Kasuta otsingut, sellest on siin juba räägitud" (ka
Peeter viitas sellele), "Vaata teemat ..." jne. Kui oleks
keegi või miski, mis filtreeriks välja ainult need, mis tõesti
teemast räägivad, siis... võib-olla loeksin foorumit edasi. Praegu
on hea nende tegemistel Facebookis silma peal hoida.
Koolituste käigus tekkinud
võrgustikud pole minu jaoks jäänud püsima. Tavaliselt on ikka
tegu sellega, et kuna kasutatakse mõnda keskkonda, mis on ainult
selle koolituse jaoks kasutusele võetud, siis peale koolituse lõppu
ei ole piisavat motivatsiooni sinna keskkonda tagasi minna. Mõnikord,
kui olengi sisse kiiganud, siis selgub, et ilmselt on ka teistel
samamoodi - tühjus ja vaikus.
Praeguse meie kursuse FB-i grupp on
tööle lükatud. Vajalik info saab jagatud. Arutletud. Ilma liigse
kisa-kärata, siis kui vaja. Isegi rohkem suhtlemist on oma
rühmatööde vestlustes. II kursuse üliõpilased soovitasid: "Tehke
Skype'i grupp ja saate seal oma asjad tehtud." Tundub, et minu
rühmakaaslaste jaoks on FB mugavam lahendus.
---
Õpileping
Kuidas ma oma eesmärgid täitsin?
Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid,
mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja
nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?
Minu eesmärk oli leida endale
või oma tööks vajalikke keskkondi. Kursuse lõppemise mõttes nn
viimasel minutil leidsin enda jaoks kaks vajalikku keskkonda:
Symbaloo ja Feedly.
Symbaloo peale sattusin, kuna
olen juba tükk aega tahtnud näha veebilehe esilehte väikeste
ikoonide kogumina. Üritasin selleks mõnda aega kasutada GetWappsi,
aga see ei sobinud minu jaoks: ikoonid olid liiga suured ja lahmakad.
Käsitsi html'i sättida ka enam ei tahtnud. Kogemata sattusin
Symbaloo otsa ja praegu sobib see keskkond mulle hästi. Hetkel näeb
minu
Symbaloo alles väga tühi välja, aga tegelen pidevalt selle
täiendamisega. Olen jõudnud ka nii kaugele, et samas keskkonnas
tegin valmis ka oma kooli jaoks lehe,
mida järgmisel nädalal hakkan arvutiklassis õpilastega proovima.
Teise vajaliku keskkonna sain
Aivilt.
Nagu ka Symbaloo on minu Feedly alles üsna tühi, aga juba praegu on
väga mõnus kaasõppijate tegemistel ja kursuste blogidel silma peal
hoida. Tasapisi hakkavad sinna kogunema ka huvide ja muude tegemisega
seotud lehed. Mulle meeldib, et see on puhas, lihtne, ilma igasuguse
tiluliluta keskkond. Võib-olla edaspidi muutun nõudlikumaks ja
vajan ka lisavidinaid, aga praegu on see minu jaoks sobiv.
Oma õpilaste suhtumisega
seotud probleemi lahendasin sel aastal Arvutijoonistusvõistlusele
töid joonistades nii, et me lihtsalt õppisime täiesti algusest
peale joonistama maapinda, joonistama taevast, loomi, kujutama
valdust ja varju. Püüdsime siduda kunsti tunnis õpitut
arvutitunnis joonistamisega. Mõned näited: Kevin
(3. kl), Karoliina
(3. kl), Mirjam
(2. kl). Tegin enda jaoks järelduse, et arvutis lahendatavate
ülesannete puhul pean vähemalt esialgu (kuni õilased harjuvad)
rohkem nõudma, selgitama, juhendama kui nn traditsiooniliste
ülesannete puhul.
Olen siiani oma tulemusega rahul -
õpilased joonistasid vahvad tööd, mina leidsin enda jaoks mitu
asjalikku keskkonda, mida edaspidi nii isikliku õpikeskkonna osana
kui oma töös kasutan.
Nagu juba vahekokkuvõttes kirjutasin
"...eesmärkide sõnastamine on minu
jaoks alati raske olnud. See peakski olema võib-olla see õppimise
koht - oskan seada oma õppimisele selgeid eesmärke."
Olen endiselt seda meelt, et pean
isiklike eesmärkide sõnastamisele rohkem rõhku panema.
---
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/11/19/vi-teema-opivorgustikud/
laupäev, 16. november 2013
HT nõustamine. 3. kodutöö
Kooli kirjeldus
Analüüsitav kool X asub maapiirkonnas, alevikus, kus valla keskus asub 6 km ja lähim väikelinn 22 km kaugusel. Siiani oli vallas 2 valal ülalpeetavat kooli: antud põhikooli ja valla keskuses asuv gümnaasium+põhikool. Seoses haldusreformiga on ühinenud 3 valda. Uues vallas asub nüüd 3 põhikooli ja gümnaasium+põhikool.
Koolis on 73 õpilast, 14 õpetajat. Teenindav personal moodustub 9 inimesest. Hoolekogu on olemas, aga ei sekku ega toeta eriti kooli tööd. Õpilasomavalitsust hetkel pole, kuna pole ka huvijuhti. Teised töökohad on täidetud oma töötajatega.
IKT ja e-õppe strateegia ning arengukava analüüs
Punktis IV Kooli hetkeseis on toodud, et “Õpetajatel on oma klassis arvutitöökoht. Samuti saab kasutada arvutiklassi õppetundide läbiviimiseks.
IKT
Õpetajate kasutada on klassides kooli poolt antud sülearvutid või lauaarvutid. 3 õpetajat kasutavad isiklikke sülearvuteid. Lisaks on õpetajate toas lauaarvuti.
Arvutiklass koosneb 10 lauaarvutist õpilastele, lisaks on 1 lauaarvuti õpetajale ning projektor. Õpetajale on loodud on võimalus minna klassi oma sülearvutiga. Veetud on kaablid projektori, interneti ja elektri kasutamiseks.
Üks projektor on nn liikuv projektor, mida on võimalik kasutada klassides, kus projektoreid pole. Projektorid on statsionaarselt neljas klassis.
Printereid õpetajate kasutuses on üks – õpetajate toas, mis on probleem (vt vajaduse juures punkti 2).
Probleemiks hakkab muutuma ka arvutite vanus. Siiani on olnud arvutid veel täiesti piisavad elementaarse töö tegemiseks, kuid järjest ütlevad praegu üles lauaarvutite toiteplokid, sülearvutite laadijad, akud.
Vajadus:
1. vähemalt 8 klassi oleks vaja veel projektorideid (kunst, käsitöö, tehnoloogiaõpetus, II kooliastme eesti keel, muusika, inglise keel, kaks algklassi.
Põhjendus: õpetaja ei lähe näitama oma jupikest illustreerivat materjali, videolõiku või pildiseeriat arvutiklassi. 1. ajakulu, 2. segavad faktorid – teised arvutid, 3. arvutiklassi koormus – klass ei pruugi olla vaba. 4. liittundide puhul jääb arvutiklass liiga väikseks.
2. Muretseda printer ja luua võimalused üle võrgu printida kooli II korruse parempoolse osa jaoks.
Põhjendus: pooltele õpetajatest on õpetajatetoas asuv printer liiga kaugel. Ei ole võimalik klassist joosta õpetajatetoa-klassi vahet kontrollima, kas paberit on, kas ikka printis, kas printeril enne mingit probleemi ees polnud, kas printer ja õpetajatetoa arvuti ikka on sisse lülitatud, kas prinditav asub paberil nii, nagu soovisin?
Töötajate kasutuses on 4 arvutit, sh õpetajatetoa arvuti.
Punktis VI Kooli tugevused on toodud tugevustena:
- Kaasaegne arvutiklass
Aastaks 2013 on arvutiklass vananemas. Praegu soovitud programme saab küll kasutada, aga mõne programmi kasutamine on juba raskendatud. Ühel arvutil on välja vahetatud toiteplokk.
- Koolis on rakendunud eKool
Koolis rakendunud eKooli võimalusi kasutatakse umbes 90% ulatuses. Väga vähe kasutatakse sündmuste osa. Enamasti kasutatakse informatsiooni edastamiseks vestlusi. eKooli poolt välja pakutud osas ei kasutata ajaveebi, õppekavade sisu on õpetajate poolt sisestamata.
Andmebaasidest ja teistest süsteemidest on kasutusel: eKool, EHIS, Haigekassa, eSTAT, HAVIKE - kooli kodulehekülg ja Moodle.
Internet
Interneti teenusepakkuja on Elion. Kaabliga internetiühendusega on kaetud kõik kooli õppetööks kasutatavad ruumid ja teenindava personali tööruumid, va õppeköök. Lisaks on kooli saalis võimalik esinejal kasutada wifi ühendust, mis on kaitstud parooliga.
Vajadus: luua võimalused pikapäevarühma õpetajale printimiseks. Kuna internetikaabel on veetud arvutiklassist ja see ei asu õpetajate sisevõrgus, siis pole kasutatav õpetajatetoa printer.
Punktis 8.2 Arenguvõimaluste all on toodud välja:
- Infotehnoloogiliste vahendite tõhusam kasutamine.
IKT vahendite tõhusam kasutus sõltub paljuski õpetajate IKT alastest oskustest ja haridustehnoloogilistest pädevustest.
- Õpetajate enesetäiendamine IT alal.
Koolis töötab arvutiõpetaja-sekretär, kes on lõpetanud informaatika bakalaureuseõppe ja õpib hetkel haridustehnoloogia magistriõppes.
Kõik õpetajad on läbinud mingil määral IKT alaseid koolitusi. 10 õpetajat on läbinud HITSA innovatsioonikeskuse Digitiiger I ja II. Sama arv õpetajaid on läbinud kolm lisamooduli koolitust. Täiendkoolitusel „Haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine inglise keeles“ on läbinud 1 õpetaja. Üks õpetaja on läbinud Tea kirjastuse e-õpiku kasutamise koolituse ja seda ühel õppeaastal oma ainetunnis ka kasutanud. Üks õpetaja kasutab väga aktiivselt Miksikese keskkonna materjale. Matemaatika õpetaja tegeleb igal aastal Pranglimise võistlusega.
Punktis 9 Tegevuskava all on toodud järgmised tegevused:
- Kooli kodulehe uuendamine
Toimub pidevalt. 2012 sügisel viidi kooli kodulehekülg Taebla Gümnaasiumi serverist EENETi serversisse Havikese kaudu. KOdulehe põhjana kasutatakse Wordpressi.
e-õppe strateegia
Koolis pole välja töötatud ühtset süsteemi. Iga õpetaja talitab oma äranägemise järgi.
MIKSIKE: Üks õpetaja kasutab pidevalt Miksikese õppekeskkonda. Üks õpetaja kasutab Miksikesest Pranglimist, ülejäänud satuvad juhuslikult mingil teemal materjali otsides või vastavalt vajadusele Miksikese keskkonda.
MOODLE: Üks õpetaja kasutab Moodle keskkonda oma õppematerjalide jagamiseks. Kooli siseinfo jaoks loodi Moodle keskkonda oma kursus, kuid selle kasutuselevõtt takerdus süsteemi keerukuse taha.
DROPBOX: Sel aastal on kasutusel arvutiklassis oma Dropboxi konto, õpetajatele siseinfo jagamiseks on loodud oma konto, juhtkonnal on oma konto. Juhtkond jagab laiali kausta Õpetajatele, mis sisaldab kooli sisest infot õpetajatele.
E-KOOLI kaudu materjalide jagamise keskkond on alles uus. Üks õpetaja avaldas soovi, et ta hakkab seda kindlasti kasutama.
Millised peaks olema õpetajate IKT-alased pädevused uue Kutsestandardi järgi?
Väljavõte Õpetaja V kutsestandardist
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10086813/lae
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10086813/lae
5.1 Üldteadmised ja -oskused
5.1.4 Kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, kusjuures tavakasutajast õpetaja:
1) oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi;
2) tunneb IKT-põhise aktiiv- ja projektõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid aineõppesse integreerida;
3) oskab valmistada elektroonilisi ja veebipõhiseid õppematerjale;
4) oskab leida infot ja leitud infot/allikaid/materjale kriitiliselt hinnata, materjale refereerida ja nendele korrektselt viidata;
5) oskab kasutada erinevaid IKT vahendeid oma tööde vormistamiseks ja esitamiseks (nt e-portfoolio, koduleht jmt) ning andmete süstematiseerimiseks;
6) järgib veebipõhise informatsiooni ja intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid;
7) teab IKT kasutamisega seonduvaid ohte enda ja õpilaste tervisele, sotsiaalsele ja vaimsele arengule, oskab neid vältida õppeprotsessis.
Arvan, et 80-90% üldteadmisi ja oskusi on õpetajatel omandatud, kuid pidevalt vajavad õpetajad nn meedletuletamist, mida nad juba oskavad, et nad seda ka kasutaks. Suurim probleem ongi omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine oma töös.
Täiendamist vajavad
- punkti 4 teine pool - korrektne viitamine.
- punktis 6 on vaja ilmselt meeldetuletust autoriõigustele ja see seostub eelmise punktiga;
- punkt 7 vajab ka taas üle rääkimist.
neljapäev, 14. november 2013
Helitöötlus. Audacity. Arvutihiir ja keldrihiir.
Mitte ei suutnud välja mõelda, kuida soma õpetamistöös kasutada faili, mis vastaks püstitatud ülesandele. Seetõttu tegin pisut teisiti.
Esimese ülesandena salvestasin teise ülesande jaoks kaks heli: kiire klahviklõbina ja aeglasema hiireklõpsutamise.
Teiseks ülesandeks valisin hoopis muinasjutu sisselugemise. Meie lastele meeldib väga kuulata pikkadel autosõitudel muinasjutte. Kuna kõik Pettsoni ja Finduse raamatud on ilmselgelt liiga pikad selle kodutöö jaoks (sisseloetud faili pikkus ilma töötlemata on mul tavaliselt kuni 25 minutit), siis valisin midagi lühemat. Seekord lugesin "Eesti muinasjuttude kuldraamatust" sisse Jaan Rannapi muinasjutu "Arvutihiir ja keldrihiir".
Faili salvestamiseks kulus lõpuks 3-5 katset. Esimesed kolm läksid mikrofoni katsetamisele, kuni mingigi mõistliku heli suutsin sealt kätte saada. Järgmine katse läks untsu, kuna "üks" hakkas toa teises seinas arvutitoolil hüppama ja viimasel katsel hakkasin ise puterdama. Kuues kord läks õnneks ühe jutiga sisse lugeda.
Vead, mis tekkisid salvestamisel:
Kasutasin kokku 5 erinevat faili:
1. enda salvestatud muinasjutt;
2. salvestatud klahviklõbin;
3. salvestatud hiireklõpsutamine;
4. sahin (http://www.freesound.org/people/duckduckpony/sounds/204016/);
5. taustamuusika (http://freemusicarchive.org/music/Balogh/Increments_Towards_Serenity/).
Kogu muinasjutu taustaks kasutasin J.C Balogh "Increments Towards Serenity", mis sobis minu muinasjutu iseloomuga. Vaja oli ka lõigata, mõnda kohta kopeerida ja ringi tõsta.
Kiire klahviklõbin sobis keldrihiire küüntekrabinaks. Pisut aeglasem hiireklõpsutamine istus hästi arvutihiire tegevuse ilmestamiseks.
Enda salvestist muutsin ainult nii palju, et kasutasin filtrit Normalize. Üritasin peita ühte valel ajal tehtud pausi ning esialgselt salvestatud sõnad "klõps, klõps, klõps" kustutasin ära. Sellele kohale lisasin vaikuse ninge teisest helifailist selle rahuliku hiireklõbistamise.
Oma salvestatud faili helitugevuse jätsin samaks, taustahelidel muutsin vaiksemaks, muusikal tõstsin langetasin vastavalt vajadusele.
Esialgse helifaili heli kvaliteediga pole ma ka rahul. Hääl tundub pisut moonutatud, aga sel hetkel oli see parim, mida suutsin nende seadmete koostööst välja võluda. Võiks kordades parem olla.
11,6 tolline ekraan pole kõige mugavam sellise töö jaoks, aga saab hakkama, kui muud varianti pole.
Pildiga variant:
Esimese ülesandena salvestasin teise ülesande jaoks kaks heli: kiire klahviklõbina ja aeglasema hiireklõpsutamise.
Teiseks ülesandeks valisin hoopis muinasjutu sisselugemise. Meie lastele meeldib väga kuulata pikkadel autosõitudel muinasjutte. Kuna kõik Pettsoni ja Finduse raamatud on ilmselgelt liiga pikad selle kodutöö jaoks (sisseloetud faili pikkus ilma töötlemata on mul tavaliselt kuni 25 minutit), siis valisin midagi lühemat. Seekord lugesin "Eesti muinasjuttude kuldraamatust" sisse Jaan Rannapi muinasjutu "Arvutihiir ja keldrihiir".
Faili salvestamiseks kulus lõpuks 3-5 katset. Esimesed kolm läksid mikrofoni katsetamisele, kuni mingigi mõistliku heli suutsin sealt kätte saada. Järgmine katse läks untsu, kuna "üks" hakkas toa teises seinas arvutitoolil hüppama ja viimasel katsel hakkasin ise puterdama. Kuues kord läks õnneks ühe jutiga sisse lugeda.
Vead, mis tekkisid salvestamisel:
- Üks väike koperdus tuli sisse ning lõpuni ei õnnestunud mul seda ära kaotada.
- Päris lõpus oleks pidanud arvutihiire hääl olema rahulikum, mitte nii entusiastlik.
Kasutasin kokku 5 erinevat faili:
1. enda salvestatud muinasjutt;
2. salvestatud klahviklõbin;
3. salvestatud hiireklõpsutamine;
4. sahin (http://www.freesound.org/people/duckduckpony/sounds/204016/);
5. taustamuusika (http://freemusicarchive.org/music/Balogh/Increments_Towards_Serenity/).
Kogu muinasjutu taustaks kasutasin J.C Balogh "Increments Towards Serenity", mis sobis minu muinasjutu iseloomuga. Vaja oli ka lõigata, mõnda kohta kopeerida ja ringi tõsta.
Kiire klahviklõbin sobis keldrihiire küüntekrabinaks. Pisut aeglasem hiireklõpsutamine istus hästi arvutihiire tegevuse ilmestamiseks.
Enda salvestist muutsin ainult nii palju, et kasutasin filtrit Normalize. Üritasin peita ühte valel ajal tehtud pausi ning esialgselt salvestatud sõnad "klõps, klõps, klõps" kustutasin ära. Sellele kohale lisasin vaikuse ninge teisest helifailist selle rahuliku hiireklõbistamise.
Oma salvestatud faili helitugevuse jätsin samaks, taustahelidel muutsin vaiksemaks, muusikal tõstsin langetasin vastavalt vajadusele.
Esialgse helifaili heli kvaliteediga pole ma ka rahul. Hääl tundub pisut moonutatud, aga sel hetkel oli see parim, mida suutsin nende seadmete koostööst välja võluda. Võiks kordades parem olla.
11,6 tolline ekraan pole kõige mugavam sellise töö jaoks, aga saab hakkama, kui muud varianti pole.
Pildiga variant:
pühapäev, 10. november 2013
Õpikeskkonnad: V E-portfoolio
Minu e-portfoolio asub aadressil: http://kristeliportfoolio.blogspot.com/
Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?
Täna sain mõned asjad juba portfooliosse lisada, aga haridustehnoloogiliste pädevuste kallale veel ei läinud. Miks? Leian, et peaksin õpitu enne reaalselt oma õpetamistöös kasutusse võtma. Kas ühekordne kasutamine on õpitu kasutuselevõtmine? Või on kasutuselevõtmine hoopis õpitu pidev ja regulaarne kasutamine? Viimase jaoks on veel liiga vähe aega möödas.
Haridustehnoloogiliste pädevuste hindamiseks võtsin aluseks soovitatud Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt koostatud õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste maatriksi (20 pädevust viiel tasemel). Täna Hitsa Innovatsioonikeskuse kodulehel sama lingi alt seda faili enam ei leia.
Kairit Tammetsi postitusest e-portfoolio kohta jäi mulle silma tsitaat:
Tulevikku vaadates võib hinnata, et e-portfooliost saab uut tüüpi dünaamiline CV, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevates formaatides vaateid esitamiseks kas sõpradele ja perekonnale, koolile, tööandjale, tööintervjuul või sisseastusmiseksamitel (Stefani, Mason, Pegler, 2007).
Minu e-portfoolio ongi hetkel põhimõtteliselt midagi sellist, kuigi ta pole dünaamiline. Loodud on ta ülikooli sisseastumise jaoks. Tema osad on CV-le sarnased, mõnes osas laiendatud.
Kairit Tammets kirjutab, et "E-portfooliost on kirjutatud kui autentsest hindamismeetodist, personaalsest õpikeskkonnast, teatud liiki tarkvaralahendusest, digitaalsete materjalide kollektsioonist või kui infovoogude haldamisviisist."
Mina näen hetkel oma e-portfooliot ühe osana personaalsest õpikeskkonnast, mis kajastab kokkuvõtlikult minu arengut teatud kriteeriumide alusel. Mulle tundub, et personaalne õpikeskkonda on palju suurem, mahukam ja võimalusterohkem kui e-portfoolio. IMS e-portfolio spetsifikatsiooni järgi käib minu portfoolio 2. ehk esitlusportfoolio (i.k. presentation portfolio) alla.
Esitlusportfoolio – kvalifikatsiooni, saavutuste, oskuste demonstreerimine, tõendite esitamine (nt. atesteerimiskomisjonile või tööotsingu kontekstis); tihti on kaasatud näpunäited, kuidas esitatud sisu tõlgendada. Esitlusportfooliosse salvestab kasutaja need objektid, mida omanik arvab, et tal võib vaja minna teatud intervjuuks või esitluseks. Publiku olemasolu aga suunab kasutajat kriitilisemalt oma saavutuste, plaanide ja eesmärkide peale mõtlema. Positiivsete kogemuste reflekteerimine annab positiivse tagasiside ja see tõstab kasutaja enesehinnangut, mistõttu publik annab omaette väärtuse e-portfooliole. (Tammets 2010, 2)
Portfoolio kasutamise pedagoogiline väärtus seisneb reflektsiooni (oma kogemuse mõtestamise), aga ka enesejuhitava ja uurimusliku õppimise toetamises mis tugineb konstruktivistlikule paradigmale. Portfoolios refleksiooni kasutamine ergutab õppijaid looma uusi tähendusi ning mõtestama oma saavutusi, analüüsima oma kogemusi ning tegema selle analüüsi baasil kavandama tulevasi tegevusi. (Tammets 2010, 3)
Kui võtta aluseks pädevuspõhine hindamine, siis selle etappide järgi on minu portfoolios olemas tõendusmaterjalid ja portfoolio loomise eesmärk motivatsioonikirja näol. Puudub teadmiste, kogemuste, saavutuste analüüs. Portfoolio põhjal saab küll osalise pildi, mida ma oskan. See tekitab küsimuse, kas see, mida olen tahtnud portfoolioga välja näidata ka tõesti sealt välja paistab? Kas see, mis välja paistab on õige (üle paisutatud või liiga vähene)?
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/11/04/v-teema-e-portfoolio-ja-padevused/
Kasutatud materjalid:
1. Tammets, K. (2010) e-Portfoolio mõiste. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/
2. Tammets, K. (2010) Erinevad e-portfooliod, tarkvarad, tüübid, standardid. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/
3. Tammets, K. (2010) Tammets, K. (2010) ädevuspõhine koolitus. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/
Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?
Täna sain mõned asjad juba portfooliosse lisada, aga haridustehnoloogiliste pädevuste kallale veel ei läinud. Miks? Leian, et peaksin õpitu enne reaalselt oma õpetamistöös kasutusse võtma. Kas ühekordne kasutamine on õpitu kasutuselevõtmine? Või on kasutuselevõtmine hoopis õpitu pidev ja regulaarne kasutamine? Viimase jaoks on veel liiga vähe aega möödas.
Haridustehnoloogiliste pädevuste hindamiseks võtsin aluseks soovitatud Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt koostatud õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste maatriksi (20 pädevust viiel tasemel). Täna Hitsa Innovatsioonikeskuse kodulehel sama lingi alt seda faili enam ei leia.
Kairit Tammetsi postitusest e-portfoolio kohta jäi mulle silma tsitaat:
Tulevikku vaadates võib hinnata, et e-portfooliost saab uut tüüpi dünaamiline CV, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevates formaatides vaateid esitamiseks kas sõpradele ja perekonnale, koolile, tööandjale, tööintervjuul või sisseastusmiseksamitel (Stefani, Mason, Pegler, 2007).
Minu e-portfoolio ongi hetkel põhimõtteliselt midagi sellist, kuigi ta pole dünaamiline. Loodud on ta ülikooli sisseastumise jaoks. Tema osad on CV-le sarnased, mõnes osas laiendatud.
Kairit Tammets kirjutab, et "E-portfooliost on kirjutatud kui autentsest hindamismeetodist, personaalsest õpikeskkonnast, teatud liiki tarkvaralahendusest, digitaalsete materjalide kollektsioonist või kui infovoogude haldamisviisist."
Mina näen hetkel oma e-portfooliot ühe osana personaalsest õpikeskkonnast, mis kajastab kokkuvõtlikult minu arengut teatud kriteeriumide alusel. Mulle tundub, et personaalne õpikeskkonda on palju suurem, mahukam ja võimalusterohkem kui e-portfoolio. IMS e-portfolio spetsifikatsiooni järgi käib minu portfoolio 2. ehk esitlusportfoolio (i.k. presentation portfolio) alla.
Esitlusportfoolio – kvalifikatsiooni, saavutuste, oskuste demonstreerimine, tõendite esitamine (nt. atesteerimiskomisjonile või tööotsingu kontekstis); tihti on kaasatud näpunäited, kuidas esitatud sisu tõlgendada. Esitlusportfooliosse salvestab kasutaja need objektid, mida omanik arvab, et tal võib vaja minna teatud intervjuuks või esitluseks. Publiku olemasolu aga suunab kasutajat kriitilisemalt oma saavutuste, plaanide ja eesmärkide peale mõtlema. Positiivsete kogemuste reflekteerimine annab positiivse tagasiside ja see tõstab kasutaja enesehinnangut, mistõttu publik annab omaette väärtuse e-portfooliole. (Tammets 2010, 2)
Portfoolio kasutamise pedagoogiline väärtus seisneb reflektsiooni (oma kogemuse mõtestamise), aga ka enesejuhitava ja uurimusliku õppimise toetamises mis tugineb konstruktivistlikule paradigmale. Portfoolios refleksiooni kasutamine ergutab õppijaid looma uusi tähendusi ning mõtestama oma saavutusi, analüüsima oma kogemusi ning tegema selle analüüsi baasil kavandama tulevasi tegevusi. (Tammets 2010, 3)
Kui võtta aluseks pädevuspõhine hindamine, siis selle etappide järgi on minu portfoolios olemas tõendusmaterjalid ja portfoolio loomise eesmärk motivatsioonikirja näol. Puudub teadmiste, kogemuste, saavutuste analüüs. Portfoolio põhjal saab küll osalise pildi, mida ma oskan. See tekitab küsimuse, kas see, mida olen tahtnud portfoolioga välja näidata ka tõesti sealt välja paistab? Kas see, mis välja paistab on õige (üle paisutatud või liiga vähene)?
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/11/04/v-teema-e-portfoolio-ja-padevused/
Kasutatud materjalid:
1. Tammets, K. (2010) e-Portfoolio mõiste. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/
2. Tammets, K. (2010) Erinevad e-portfooliod, tarkvarad, tüübid, standardid. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/
3. Tammets, K. (2010) Tammets, K. (2010) ädevuspõhine koolitus. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/
Õpikeskkonnad. IV Õpileping 2
Lisan õpilepingu täiendused teise värviga. Osa esimes õpilepingu kommentaare on kaotanud oma mõtte.
Teema. Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
Mul on seda hetkel väga raske kirja panna, sest tahan enne otsustamist kindlalt teada, mille vahel on valida.
Olen õpilastega läbi viinud gümnaasiumis kunstiajaloo ühe
mooduli Moodle'is, osalenud Koolielu "Arvutiga joonistamise" kursusel,
kus õpiti Incscape´i ja kogu suhtlus toimus Koolielu portaalis, sel
aastal katsetame koolis Dropboxi koolis õpetajate jaoks, varem olen osalenud
paaril e-kursusel.
Eesmärgid. Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
Peale Marju Piiri postituse lugemist (http://www.etu.ut.ee/kevad-2011/opikeskkonnad/) saan aru, et isegi, kui kasutatakse avatud õpikeskkonda jääb siiski alles registreeri-logi sisse, kuna materjalide ülespanemiseks loon ju mina ikka oma nimel kasutajakonto, lihtalt õpilastel võib olla lihtsam minu materjalide lugemine, oma arvamuse avaldamine...
+ Kuidas panna õpilased arvutis tehtud töösse suhtuma sama tõsiduse ja süvenemisega, kui paberil või vihikusse tehtavasse tööse? Mida mina peaksin teisiti tegema?
Olen märganud, et kui õpilased saavada võimaluse arvutis teha oma töö - näiteks lugemispäeviku täitmine või joonistamine, siis tekib neil nagu tunne, et arvuti peaks justkui pool tööd tema eest ära tegema. "Mina joonistan ekraanile kriipsjuku ja arvuti peaks sellest siis "läbi töötatud" pildi tegema.
Strateegiad. Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
Vahendid/ressursid. Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
+ Õpilased sooritavad arvutis töö, mis vastab etteantud kriteeriumitele (kevad 2014, kirjandus, loetud raamatu kohta).
Reflektsioon. Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?
Täna, novembri alguses, kui kursusest on üle poole läbi, olen hetkel pisut segaduses. Ilmselt ei ole ma saanud väga täpselt aru, kuidas õpilepingut efektiivselt oma õppimises ära kasutada. Teiseks on eesmärkide sõnastamine minu jaoks alati raske olnud. See peakski olema võib-olla see õppimise koht - oskan seada oma õppimisele selgeid eesmärke.
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/10/21/iv-teema-opikeskkondadega-seotud-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/
Teema. Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
- Õpikeskkonnad
üldiselt, suletud ja avatud õpikeskkonnad, eelised ja puudused, personaalne õpikeskkond.
Eesmärgid. Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
Peale Marju Piiri postituse lugemist (http://www.etu.ut.ee/kevad-2011/opikeskkonnad/) saan aru, et isegi, kui kasutatakse avatud õpikeskkonda jääb siiski alles registreeri-logi sisse, kuna materjalide ülespanemiseks loon ju mina ikka oma nimel kasutajakonto, lihtalt õpilastel võib olla lihtsam minu materjalide lugemine, oma arvamuse avaldamine...
- soovin leida oma töö jaoks sobivaid keskkondi;
- saada oskusi õpikeskkonda oskuslikult ja võimalikult efektiivselt kasutada;
- "hoida kätt pulsil" ehk ajast mitte maha jääda, olla kursis uute suundade ja võimalustega.
+ Kuidas panna õpilased arvutis tehtud töösse suhtuma sama tõsiduse ja süvenemisega, kui paberil või vihikusse tehtavasse tööse? Mida mina peaksin teisiti tegema?
Olen märganud, et kui õpilased saavada võimaluse arvutis teha oma töö - näiteks lugemispäeviku täitmine või joonistamine, siis tekib neil nagu tunne, et arvuti peaks justkui pool tööd tema eest ära tegema. "Mina joonistan ekraanile kriipsjuku ja arvuti peaks sellest siis "läbi töötatud" pildi tegema.
Strateegiad. Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
- osalema loengutes;
- töötama-mõtlema aktiivselt kaasa;
- üles märkima vajaliku;
- leitud keskkondi proovin kasutada oma õpetamistöös.
Vahendid/ressursid. Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
- inimesed - õppejõuga suhtlemine (loengud, blogi, vajadusel e-posti teel), kursusekaaslastega suhtlemine (Facebook, Skype), nendelt õppimine, rühmatöö, oma õpikogemuse jagamine, saadud kommentaaridega arvestamine, nendest õppimine;
- materjalid - loengud, loengumaterjalid ja kursuse blogi, kavatsen kasutada Haapsalu Kolledži õppekeskust, interneti materjalid;
- tehnoloogia - tehnoloogilised vahendid, mis on koolis kättesaadavad.
kui olen leidnud omale sobiva õpikeskkonna, mida koolis rakendan õppeaasta jooksul edukalt ühiskonnaõpetuses.Tundub, et see tulemus on järgmise aasta teema, kui olen juba ühe aasta ühiskonnaõpetust õpetanud ja "tean, mis ees ootab", siis tean ka, millist õpikeskkonda selles õppeaines kasutada võiksin.
+ Õpilased sooritavad arvutis töö, mis vastab etteantud kriteeriumitele (kevad 2014, kirjandus, loetud raamatu kohta).
Reflektsioon. Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?
Täna, novembri alguses, kui kursusest on üle poole läbi, olen hetkel pisut segaduses. Ilmselt ei ole ma saanud väga täpselt aru, kuidas õpilepingut efektiivselt oma õppimises ära kasutada. Teiseks on eesmärkide sõnastamine minu jaoks alati raske olnud. See peakski olema võib-olla see õppimise koht - oskan seada oma õppimisele selgeid eesmärke.
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/10/21/iv-teema-opikeskkondadega-seotud-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/
kolmapäev, 6. november 2013
Õpikeskkonnad. IV teema: Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine
Alustuseks lugesin läbi soovitatud lugemismaterjali.
Järgmiseks mõtlesin, et oh kui vahva oleks kasutada Goole Readerit, kuna 1. ülikoolis nii palju erinevaid lehti, et oleks hea enamsu asjad kokku korjata 2. niikuinii palju asju on Google'iga seotud, siis miks mitte. Üllatuseks sain vastuse, et "Goole Readeri tootmine on katkestatud" (http://www.google.com/reader/about/).
Siis võtsin ette järjehoidjad:
Delicious - olen seda varem kasutanud, aga midagi oli selles keskkonnas sellist, mis ei hoidnud mind selle juures. Mugav oli brauseri lisanupust lisada avatud lehekülge oma järjehoidjatesse ning vahva oli ka, et sain igast arvutist, kuhu see installitud oma järjehoidjaid vaadata, aga ilmselt ekraanipildi puudumine on minu jaoks komistuskivi, mille tõttu on see keskkond minu jaoks unarusse jäänud. Proovisin nüüd uuesti sinna sisse murda. Õnnestus. Aga meeldivamaks pole see minu jaoks muutunud. Kujundus on kaunim, kuid ekraanipilte ikka pole. Tean inimesi, kes ise hoolega kasutavad ja soovitavad teistele ka, aga ...
Hetkel kasutan Getwapps.com'i, mis pole ühisjärjehoidja. Mulle meeldib, et lingid esitatakse ekraanipiltidena. See annab mulle palju parema ülevaate lehekülje sisust, kui selle kirjelduseks kirjutatud nimi või selgitus. Mis mulle ei meeldi? Tahaksin saada ise ekraanipiltide suurust muuta. Samuti on linkide lisamine kohmakas - brauseri lisanupust ja sünkroonimisest tunnen puudust. Proovisin mõnda aega kasutada oma Getwappsi lehte brauseri avalehena, aga liiga suurte ekraanipiltide tõttu oli minu jaoks ebamugav kasutada. Kui saakisn ekraanipildid vähemalt poole väiksemaks, kasutaksin seda lahendust kõige parema meelega.
Üheokrdse sisselogimisena olen ühes keskkonnad katsetanud Open ID-d, aga üheks kogemuseks see jäigi. Praegu kasutan meeleldi kas Facebooki või Goole'i kontoga sisselogimise võimalust, kui seda keskkonnas pakutakse.
Bloggeri vidinatest polnud lugemismaterjalides midagi mainitud. Seal on võimalik oma blogi vasak- või paremveerus kasutada vidinaid alates blogi arhiivist ja lehekülje päisest kuni näiteks kuu faasideni. Bloggeri enda loodud vidinaid on 28, kolmandate osapoolte loodud vidinaid pakuti välja 869 (6.11.2013). Samuti võib veebilehelt lisada oma vidina.
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/10/21/iv-teema-opikeskkondadega-seotud-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/
Järgmiseks mõtlesin, et oh kui vahva oleks kasutada Goole Readerit, kuna 1. ülikoolis nii palju erinevaid lehti, et oleks hea enamsu asjad kokku korjata 2. niikuinii palju asju on Google'iga seotud, siis miks mitte. Üllatuseks sain vastuse, et "Goole Readeri tootmine on katkestatud" (http://www.google.com/reader/about/).
Siis võtsin ette järjehoidjad:
Delicious - olen seda varem kasutanud, aga midagi oli selles keskkonnas sellist, mis ei hoidnud mind selle juures. Mugav oli brauseri lisanupust lisada avatud lehekülge oma järjehoidjatesse ning vahva oli ka, et sain igast arvutist, kuhu see installitud oma järjehoidjaid vaadata, aga ilmselt ekraanipildi puudumine on minu jaoks komistuskivi, mille tõttu on see keskkond minu jaoks unarusse jäänud. Proovisin nüüd uuesti sinna sisse murda. Õnnestus. Aga meeldivamaks pole see minu jaoks muutunud. Kujundus on kaunim, kuid ekraanipilte ikka pole. Tean inimesi, kes ise hoolega kasutavad ja soovitavad teistele ka, aga ...
Hetkel kasutan Getwapps.com'i, mis pole ühisjärjehoidja. Mulle meeldib, et lingid esitatakse ekraanipiltidena. See annab mulle palju parema ülevaate lehekülje sisust, kui selle kirjelduseks kirjutatud nimi või selgitus. Mis mulle ei meeldi? Tahaksin saada ise ekraanipiltide suurust muuta. Samuti on linkide lisamine kohmakas - brauseri lisanupust ja sünkroonimisest tunnen puudust. Proovisin mõnda aega kasutada oma Getwappsi lehte brauseri avalehena, aga liiga suurte ekraanipiltide tõttu oli minu jaoks ebamugav kasutada. Kui saakisn ekraanipildid vähemalt poole väiksemaks, kasutaksin seda lahendust kõige parema meelega.
Üheokrdse sisselogimisena olen ühes keskkonnad katsetanud Open ID-d, aga üheks kogemuseks see jäigi. Praegu kasutan meeleldi kas Facebooki või Goole'i kontoga sisselogimise võimalust, kui seda keskkonnas pakutakse.
Bloggeri vidinatest polnud lugemismaterjalides midagi mainitud. Seal on võimalik oma blogi vasak- või paremveerus kasutada vidinaid alates blogi arhiivist ja lehekülje päisest kuni näiteks kuu faasideni. Bloggeri enda loodud vidinaid on 28, kolmandate osapoolte loodud vidinaid pakuti välja 869 (6.11.2013). Samuti võib veebilehelt lisada oma vidina.
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/10/21/iv-teema-opikeskkondadega-seotud-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/
esmaspäev, 4. november 2013
Teadmusjuhtimise moodul IV - 1. kodutöö.
Õppiv
organisatsioon - organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua
soovitud tulevikku.
Organisatsioonid,
kus inimesed jätkuvalt suurendavad oma võimet saada neid tulemusi, mida nad
tõepoolest taotlevad, kus edendatakse uusi avatud mõttemalle, kus on lahti tee
ühistele püüdlustele ning kus inimesed õpivad, kuidas üheskoos õppida (Peter
Senge).
Õppiv firma on
selline organisatsioon, mis edendab kõigi oma liikmete õppimist ning kujundab
teadlikult ümber iseennast ja oma konteksti (Pedler et al. 1991).
...need firmad,
mis järjekindlalt loovad uut teadmist, levitavad seda laialt üle kogu
organisatsiooni ning leiavad sellele kiire rakenduse uute tehnoloogiate ja
toodete näol (Ikujiro Nonaka).
Õppivale
organisatsioonile on omane:
keskkonnateadlikkus
ja adekvaatne enesepeegeldus
rõhutatud
tähelepanu uue teamise loomisele, levitamisele ja rakendamisele
võime
vajaduse korral teadlikult ümber kujundada kogu organisatsioon ning selle
funktsioneerimine.
Erinevus õppiva
organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on
suhtumine muudatustesse ja muutumisse, ka oluliselt laiem kontekst, miks ühte
või teist arendusmeetodit kasutatakse.
Mulle meeldib
konspektist Kelli mõte "et õppiv organisatsioon ei ole valmis
kontseptsioon, see on pigem suund, kuhupoole mõelda. See tähendab, et see ei
ole uus, "parem" viis organisatsiooni tegevuse korraldamiseks, vaid
uus lähenemine organisatsioonile tervikuna."
Strateegiline
vaade õppivale organisatsioonile on otseselt seotud teadmusjuhtimisega.
Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina,
mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue
teadmuse ja ideede valgusel (Garvin, 1993, p.80, viidatud Roots jt. 2008).
Õppivale organisatsioonile
on iseloomulikud: selge missioon ja visioon ja nende toetamine, jagatud juhtimine ja
töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse, uuendusi toetav kultuur, infovahetus
teiste organisatsioonidega, rühmatöö ja koostöö tervikuna. Strateegiline lähenemine
rõhutab eelkõige strateegia ja juhtimisega seotud aspekte (Roots jt, 2008, lk.
9).
Formaalne
õppimine on tüüpiline haridus- või koolitusasutusele, mis on õppimiseks ja
õpetamiseks ettevalmistatud. Määratletud on õppeeesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg
ja õpitugi, lõpetamisel saadakse tunnistus. Õppijate seisukohast on formaalne
õpe tahtlik, suur osa formaalharidusest on kohustuslik (teatud tasemeni).
Informaalne
õpe on õppija poolt eesmärgistamata, õppimine toimub igapäevaelu
situatsioonides (peres, tööl, vabal ajal), puuduvad eesmärgid, õpiaeg, õpitugi,
üldjuhul ei lõpe tunnistuse saamisega. Õppija seisukohast on selline õppimise
viis tahtmatu või juhuslik, tunnustatakse harva, õppija jaoks ei ole koheselt
nähtavad.
Mitteformaalne õpe toimub erinevates
keskkondades, õppimine ja õpetamine ei ole ainukesed ega peamised, eesmärgistatud,
korraldatud õpiaeg ja õpitugi, kuid toimub vabatahtlikult, tavaliselt ei lõpe
tunnistuse saamisega. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad
kui ka nt vabatahtlikud või omaealised.
Mitteformaalne õppimine soodustab
maailmapildi ja väärtuste kujunemist, samal ajal on paindlik, õppijakeskne, sotsiaalne, vabatahtlik
jne.
Mitteformaalne õppimine on inimese
teadlik arenemine sotsiaalses keskkonnas.
Erinevalt informaalsest õppimisest ei
leia mitteformaalne õppimine aset juhuslikult; õppimistegevusel on siin teatud
eesmärgid, õppetegevus on neile vastavalt organiseeritud ja struktureeritud. Oluline
alus õppimiseks on õppija motivatsioon. Õppimisprotsessi ülesehitus tugineb
õppija eelnevatele kogemustele ja teadmistele ning enesetäiendamise vajadustele.
Paindlik lähenemine on vajalik nii
mitteformaalse õppimistegevuse protsessi, struktuuri, keskkonna kui meetodite
väljatöötamisel. Ideaalis on mitteformaalne õppimine kättesaadav ja jõukohane
kõigile, olenemata varasematest õpikogemustest, oskuste-teadmiste tasemetest,
majanduslikust olukorrast jms.
Organisatsiooni infokultuur sisaldab
teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi jpm, mis on
seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja
kommunikatsioonivahenditega. Infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest. Ilma
teadmiseta sellest, kuidas inimesed saavad ja kasutavad informatsiooni, ei ole
võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Infopädevus on arukas ja kriitiline
hindamine, kas leitud informatsioon sobib infovajaduse rahuldamiseks.
pühapäev, 27. oktoober 2013
Digitaalse meedia sisutootmine - 3. kodutöö
Screencast ja Youtube
Otsustasin luua ekraanivideo ArtRage Studio Pro kohta., rõhuasetusega, kuidas sellega maalida. Olen oma õpetajatöös tihti märganud, et niipea, kui õppetöö kolib internetti või arvutisse, muutuvad õpilased pinnapealseks, ei viitsi või taha süveneda, peaasi, et töö saaks kähku kaelast ära...
Enda töö läks nii põnevaks, et lõpuks tekkis 3 ekraanivideot. Ühe võiks vähemalt veel teha Trace'i kohta.
Avastasin taas, et polegi väga lihtne võtta ja hakata rääkima nii, et sõnad sassi ei läheks ja mõte ka olemas oleks. Natuke kirjutasin endale sissejuhatavat teksti ette. Ühe faili erinevaid versioone tuli lõpuks vähemalt 3-4.
Esimese faili esimeses versioonis lootsin, et saan Youtube'is vajaliku osa algusest välja lõigata ja pildid asemele panna nii, et heli alles jääb, aga see mul ei õnnestunud - kui kustutasin, siis koos heliga.
Loengus tehtud katse:
ArtRage Studio Pro - tausta maalimine
ArtRage Studio Pro - sügisene puu
ArtRage Studio Pro - kuused
Soovitused endale:
1. kirjuta stsenaarium/oma jutt või vähemalt kavapunktid enne salvestamist valmis.
2. mõtle enne salvestamist läbi, kas sinu jutu taustaks on alati mingi tegevus, mida vaatajal on põnev jälgida.
3. salvesta igaks juhuks fail oma arvutisse ja seejärel lae kuhugi üles.
4. arvesta sellega, et faili salvestamine võtab aega ja samal ajal ei ole võimalik uut ekraanivideot salvestada (http://www.screencast-o-matic.com/).
Otsustasin luua ekraanivideo ArtRage Studio Pro kohta., rõhuasetusega, kuidas sellega maalida. Olen oma õpetajatöös tihti märganud, et niipea, kui õppetöö kolib internetti või arvutisse, muutuvad õpilased pinnapealseks, ei viitsi või taha süveneda, peaasi, et töö saaks kähku kaelast ära...
Enda töö läks nii põnevaks, et lõpuks tekkis 3 ekraanivideot. Ühe võiks vähemalt veel teha Trace'i kohta.
Avastasin taas, et polegi väga lihtne võtta ja hakata rääkima nii, et sõnad sassi ei läheks ja mõte ka olemas oleks. Natuke kirjutasin endale sissejuhatavat teksti ette. Ühe faili erinevaid versioone tuli lõpuks vähemalt 3-4.
Esimese faili esimeses versioonis lootsin, et saan Youtube'is vajaliku osa algusest välja lõigata ja pildid asemele panna nii, et heli alles jääb, aga see mul ei õnnestunud - kui kustutasin, siis koos heliga.
Loengus tehtud katse:
ArtRage Studio Pro - tausta maalimine
ArtRage Studio Pro - sügisene puu
ArtRage Studio Pro - kuused
Soovitused endale:
1. kirjuta stsenaarium/oma jutt või vähemalt kavapunktid enne salvestamist valmis.
2. mõtle enne salvestamist läbi, kas sinu jutu taustaks on alati mingi tegevus, mida vaatajal on põnev jälgida.
3. salvesta igaks juhuks fail oma arvutisse ja seejärel lae kuhugi üles.
4. arvesta sellega, et faili salvestamine võtab aega ja samal ajal ei ole võimalik uut ekraanivideot salvestada (http://www.screencast-o-matic.com/).
laupäev, 26. oktoober 2013
Digitaalse meedia sistootmine - 2. kodutöö - Fototöötlus
Töö õppejõule saadetud, nüüd sain mahti siia ka lisada. Siin ka mõned emotsionaalsed kommentaarid ;)
Kasutan tavaliselt fotode töötlemiseks lihtsamate asjade puhul Paint.Neti (suurusete muutmised, lõikamised), teinekord võtan ka Photoshopi appi. Kõike lihtsalt ei saa nii hästi Paint.Netis teha ja on kujunenud harjumus - midagi on parem teha Paint.Netis ja midagi Photoshopis.
Seekord on kõik tehtud Paint.Netis.
Küll ma mõtlesin, et mis selle valmis töö mõte võiks olla... Kui mõttes hakkas kummitama Compromise Bluoe laul "Loomad on lahti", siis tekkis ka idee.
Valisin failid oma varasemate piltide hulgast. Taustaks sai suvel 14.07.2013 tehtud foto Jägala joal.
Loomad on pildistatud Tallinna loomaaias 2011 ja 2013 aastal pildistatud erineva tehnikaga.
Taustapildilt lõikasin paremalt ja alt pisut vähemaks, aga nii et proportsioonid jäid samaks (6:4). Keskel kivil oli punane riideese. Selle eemaldasin käsitööga ja robustselt:
Märgistasin, lõikasin, kustutasin välja loomad. Ka selle töö jaoks kasutaksin hea meelega hoopis Adobe Photoshopi, aga Paint.Net ajas ka hädapärast asja ära. Nii ilus ei saanud, kui oleks tahtnud, aga mu abikaasa ütleb tavaliselt, et see pikslite tagaajamine pidavat meil vennaga perekonna viga olema.
Asetasin iga looma eraldi kihile. Ninasarviku ja sea jalgade ette kopeerisin taustalt pisut samast kohast vett, et loom seisaks ikka vee sees. Ninasarviku keerasin veel viimasel hetkel ringi, et päikese langemine pisut õigem oleks.
Elevandi jalgealust rohtu kustutasin alt servast kivide järgi vähemaks. Kopeersin rohu tüki uuele kihile elevandi ette, lisasin kihile Blending Mode: Difference, et teha pisut tumedamaks, muutsin läbipaistvust.
Loomade varjud tundusid puudu olevat. Kopeerisin looma uude faili (tavaliselt teen nii, et välitda põhitööle mingi jama tekitamist).
Märgistasin Magic Wandiga ümbruse, Ctrl I keerasin märgistuse ümber, tegin uue kihi ja täitsin märgistuse musta värviga. Peegeldasin ja keerasin ning zoom'isin nii kaua kuni silma järgi mulle sobis. Seejärel muutsin kihi läbipaistvamaks ja kopeerisin põhitöösse õigele kihile. Sättisin asetust, läbipaistvust ja lisasin efekti Motion Blur.
Lisasin enda initsiaalid.
Eraldi failis joonistasin laulusõnade jaoks sildi. Iga värsirea sättsin eraldi kihiga õige nurga alla. Kasutasin efekte, et anda edasi natukenegi puidust muljet. Lisasin tööle.
Pidevalt salvestasin muidugi ka.
Lõplik töö:
Kasutan tavaliselt fotode töötlemiseks lihtsamate asjade puhul Paint.Neti (suurusete muutmised, lõikamised), teinekord võtan ka Photoshopi appi. Kõike lihtsalt ei saa nii hästi Paint.Netis teha ja on kujunenud harjumus - midagi on parem teha Paint.Netis ja midagi Photoshopis.
Seekord on kõik tehtud Paint.Netis.
Küll ma mõtlesin, et mis selle valmis töö mõte võiks olla... Kui mõttes hakkas kummitama Compromise Bluoe laul "Loomad on lahti", siis tekkis ka idee.
Valisin failid oma varasemate piltide hulgast. Taustaks sai suvel 14.07.2013 tehtud foto Jägala joal.
Loomad on pildistatud Tallinna loomaaias 2011 ja 2013 aastal pildistatud erineva tehnikaga.
Taustapildilt lõikasin paremalt ja alt pisut vähemaks, aga nii et proportsioonid jäid samaks (6:4). Keskel kivil oli punane riideese. Selle eemaldasin käsitööga ja robustselt:
- Proovisin alguses Clone tööriistaga... Seda saab häsi ainult kasutada ühevärilise tausta puhul. Photoshopi Clone on mugavam. Tunnengi enamasti Paint.Neti kasutades puudust tööriistade pehmest äärest ja mugavamast tööriista suuruse valikust (Photoshopis paremklõps pildil). Mõnel juhul aitavad häst välja lisaks installeeritud efektid.
- "Aga häda pidavat härja raevu ajama" ütleb tänapäevane vanasõna... mõtlesin teise variandi välja, mis nägi tükk maad parem välja, kuigi iseenesest on üsna kohmakas.
- Märgistasin suure kivi kõrvalt natuke suurema tüki, kui riideese. Kopeerisin uuele kihile ja panin selle kõige alumiseks. Kustutasin taustakihilt ära punase riideeseme. Tehtud!
Märgistasin, lõikasin, kustutasin välja loomad. Ka selle töö jaoks kasutaksin hea meelega hoopis Adobe Photoshopi, aga Paint.Net ajas ka hädapärast asja ära. Nii ilus ei saanud, kui oleks tahtnud, aga mu abikaasa ütleb tavaliselt, et see pikslite tagaajamine pidavat meil vennaga perekonna viga olema.
Asetasin iga looma eraldi kihile. Ninasarviku ja sea jalgade ette kopeerisin taustalt pisut samast kohast vett, et loom seisaks ikka vee sees. Ninasarviku keerasin veel viimasel hetkel ringi, et päikese langemine pisut õigem oleks.
Elevandi jalgealust rohtu kustutasin alt servast kivide järgi vähemaks. Kopeersin rohu tüki uuele kihile elevandi ette, lisasin kihile Blending Mode: Difference, et teha pisut tumedamaks, muutsin läbipaistvust.
Loomade varjud tundusid puudu olevat. Kopeerisin looma uude faili (tavaliselt teen nii, et välitda põhitööle mingi jama tekitamist).
Märgistasin Magic Wandiga ümbruse, Ctrl I keerasin märgistuse ümber, tegin uue kihi ja täitsin märgistuse musta värviga. Peegeldasin ja keerasin ning zoom'isin nii kaua kuni silma järgi mulle sobis. Seejärel muutsin kihi läbipaistvamaks ja kopeerisin põhitöösse õigele kihile. Sättisin asetust, läbipaistvust ja lisasin efekti Motion Blur.
Lisasin enda initsiaalid.
Eraldi failis joonistasin laulusõnade jaoks sildi. Iga värsirea sättsin eraldi kihiga õige nurga alla. Kasutasin efekte, et anda edasi natukenegi puidust muljet. Lisasin tööle.
Pidevalt salvestasin muidugi ka.
Lõplik töö:
Teadmusjuhtimise moodul III - ülesanne 2
Mõistekaart
või ideekaart?
Kuna mu enda
jaoks on need kaks ka mõnda aega segamini olnud ning aegajalt märkan ka teistel
inimestel segadust, siis otsustasin ülesande lahendada hoopis nii. Olen tähele
pannud, et mõnikrod kasutatakse neid kahte sünonüümidena, aga nad ei ole kattuvad.
MÕISTEKAART
|
IDEEKAART
|
ik:
concept map
|
ik: mind
map
|
Visualiseerimistehnika,
mille abil saab teadmust struktureerida.
|
Visualiseerimistehnika,
mille abil illustreeritakse/visandatakse informatsiooni.
|
Mõistekaarditehnika
loodi 1972. aastal prof. Joseph Novaki uurimisprojekti raames Cornelli
Ülikoolis (USA). Novak otsis võimalust laste teaduslike teadmiste jälgimiseks
ja mõistmiseks.
|
Ideekaardi
tehnika on välja arendatud Tony Buzan aastal 1970. aastal. Buzan tutvus
uuringuga, mis tegeles õppimise ja õpitu meeldejätmise psühholoogiaga.
|
Fookuses
on mitu sõna või ideed.
|
Fookuses
üks idee või sõna.
|
Mõisted
esitatakse hierarhiliselt, mis tähendab, et kõige üldisemad ja kõikehõlmavad
mõisted asetsevad kaardil üleval ning spetsiifilisemad ning konkreetsemad
mõisted allpool.
|
Ideekaardi
põhiidee on kaardi keskel. Selle harud moodustavad puujuurestiku kombel
ühendatud hierarhilise, radiaalse ehk hargneva struktuuri.
|
Mõistekaart
koosneb mõistetest, mis paiknevad ringide või kastide sees.
Need
ringid või kastid on ühendatud omavahel joontega.
Mõisteid
ühendavate joonte peal olevad sõnad või fraasid iseloomustavad seost nende
mõistete vahel.
Ristseoseid
kasutatakse mõistekaardi erinevate osade vaheliste tähendusseoste
esiletoomiseks.
Ühendusjooned
võimaldavad kasutajal näha, kuidas ühe teadmusala mõiste on seotud mõistega
teises teadmusalas.
|
Keskne
idee, mõte või mõiste pannakse kirja joonise keskele.
Alateemad
hargnevad keskelt harudena eemale.
Harude
peal kujutatakse siduvaid pilte või märksõnu.
Väiksema
tähtsusega teemad seotakse harude abil peamiste teemade külge.
|
Loetakse
tavaliselt ülevalt allapoole.
|
Loetakse
tavaliselt keskelt väljapoolt.
|
Verbaalne
esitusviis
|
Ei pea
olema ainult verbaalne esitusviis. Lubatud on nii märksõnad, kui illustreerivad
pildid.
|
Rangelt
eristatakse mõisteid seostest.
|
Vabam –
mõistete ja seoste range eristamine pole nõutud.
|
Saab kasutada ideede genereerimiseks, visaliseerimiseks, struktureerimiseks
ja klassiftseerimiseks õppimise, informatsiooni organiseerimise, probleemide
lahendamise, otsuste tegemise ja kirjutamise käigus.
|
|
Mõistekaardid
toetavad tugevalt õppeprotesse. Neid saab hästi kasutada õpitulemuste
hindamisvahendina, mis toetab ja motiveerib mõtestatud õppimist oluliselt
paremini kui traditsiooniline testimine. Mõistekaardid on efektiivsed vahendid kasulike ideede
eraldamiseks kasututest ja relevantse (põhilise, tähtsa) teadmise
esiletoomiseks õppija jaoks.
|
Ideekaardid
hõlbustavad parema ajupoolkera stimuleerimist läbi visuaalse keele,
fokusseerivad seda loomingulisule ning loogilisele mõtlemisele. Tänapäevane
ärimaailm on aru saanud sellest, et tuua turule uusi ja täisutatud tooteid ja
teenuseid, on nende väljamõtlemiseks vaja mõlema ajupoolkerapoolset koostööd.
|
Mõistekaart on teadmiste struktureerimiseks, teadmistele tähenduse andmiseks,
aga ka teamuse loomiseks.
|
Ideekaart on õpitu meeldejätmiseks, ideede kirjapanemiseks.
|
Mõistekaardid
on laialt kasutusel hariduses ja ärimaailmas.
|
Erinevalt
mõistekaartidest on ideekaardid peamiselt just ärimaailmas kasutust leidnud.
|
Mõistekaarte
saab kasutada järgmiseks:
|
Ideekaarte
saab kasutada:
|
Kasutatud
materjalid:
http://moistekaart.wordpress.com/lugemismaterjal/1-nadal/
http://moistekaart.wordpress.com/lugemismaterjal/1-nadal/ideekaar/
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/mistekaart-vi-ideekaart.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Mindmap
http://en.wikipedia.org/wiki/Concept_map
Tellimine:
Postitused (Atom)