HT nõustamine - tööjuhend Scribbler keskkonnale

Kes meist poleks kritseldanud koolitunnis vihiku servale või loengus konspekti servale?

Nüüd võid kritseldada arvutiekraanil ja lasta rekendusel Scribbler enda pildist saada veelgi parem kritseldus.

Õpetus rakenduse kasutamiseks.

HT nõustamine - 4. kodutöö

KOOLITUSKAVA - Scribbler. (enda loodud lehekülg)

1. Õpiväljundid

Kasutab erinevaid IKT vahendeid ja nende võimalusi õppeprotsessis lähtuvalt konkreetsetest õppetegevustest. Õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste põhjal (C.1.6).

Õppija:

• Mõistab rakenduse Scribbler võimalusi kasutamiseks kunstiõpetuse tunnis.
• Kasutab scribbler keskkonda.
• Õpetaja viib läbi kunstiõpetuse tunni arvutiklassis õpetades õpilastele kasutades rakendust Scribbler.

2. Hindamiskriteeriumid

Õppija:

• leiab teemad oma kunstiõpetuse töökavast, millega rakenduse õpetamist siduda, esitleb leitud ideid kaasõppijatele;
• võrdleb rakendust enamkasutatavate joonistamist võimaldavate rakendustega;
• koostab tunnikava Scribbler keskkonna õpetamiseks;
• viib läbi tunni õpilastega rakenduse võimalusi kasutades;
• koostab eneseanalüüsi läbiviidud tunni kohta.

3. Hindamismeetodid:

• Tunnikava rakenduse kasutamise kohta;
• kahe rakenduse või rakenduse ja programmi võrdlus;
• Õpilaste tagasiside tunnile. 
• Õpetaja enesehindamine.

Kodutöö link (pdf).

Õpikeskkonnad: VI Õpilepingu kokkuvõte

Võrgustik ja õpivõrgustik

Tsitaat ülesande püstitusest: "Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt." (Väljataga, T.)

"Paljud lapsed veedavad enamiku koolipäevast peaaegu samamoodi nagu nende vanavanaisad: istudes üksteise taga pinkides, kuulates vaikselt õpetajate selgitusi, tehes vihikusse käsitsi märkmeid." (Lehiste, P. 2013)

"Mis oleks, kui kõik kogukonnad pühenduksid ennekõike sellele, et luua seoseid elamise ja õppimise vahel? Selline maailm võiks olla praegusest üsna erinev. Selles puuduksid piirid "kooli", "töö" ja "elu" vahel. ... Teismelised veedaksid enamiku õpiajast väljaspool kooliseinu, töötades projektide kallal, mis neile tõesti korda lähevad." (Senge, P. 2008, 12)

Peeter Senge viitab ka intervjuule Edward T. Halliga, milles Hall ütleb,et "arvestades nende (teismeliste) tohutut energiat, ei peaks nad üldse koolis istuma." (Senge, P. 2008, 12)

Konstruktivistilk õpiteooria keskendub sellele, et õpilane ise uurib, õpib, avastab, loob, tekitab omale uue teadmise. Sotsiaalkontruktivistlik teooria - õppimine toimub teistega suheldes - paneb sinna juurde veel ise omandatud teadmise jagamise kaasõppijatega.

Teismelisele on oluline suhelda. Nad ei tule kooli mitte õppima vaid suhtlema. Mida kool enamasti siiani tegi? Pani nad koolipinki üksteise taha istuma. Nii on kergem korda hoida, õpetada seda, mis õppekavas ette nähtud. See on nii toiminud kaua. Tihti toimib ka täna. Aga kas homme ka? Kas suur osa käitumis- ja suhtlemisprobleemidest koolis (õpetaja-õpilase vahel) võiks olemata olla, kui arvestaksime rohkem teismelise arengulise vajadusega suhelda? Ehk leiaksime nendega ühise keele, milles oleks kasu nii teismelistele kui meile?

Nad (teismelised) elavad suure osa oma elust internetis, enamasti Facebookis - suheldes, oma suhtlusvõrgustikes. Selle teadmise eiramine ei anna meile midagi juurde, pigem võtab ära. Kui suudaksime seda võrgus suhtlemist ära kasutada efektiivselt õppetöös, oleks juba üle koera saba saadud.

Kuid kas õpilased on valmis sotsiaalkonstruktivistlikuks õpikästluseks? Kas õpilased on valmis selleks, et Facebookis saab ja võib-olla ka peab õppima? Et Facebooki kasutada õppimiseks?

---

Kasutatud materjalid:

Lehiste, P. Tuleviku kool on meie endi kätes. Lääne Elu 2013
http://online.le.ee/2013/11/28/piret-lehiste-tuleviku-kool-on-meie-endi-kates/

Senge, P. Õppiv kool 2008

Mõtted teismeliste ja suhtlusvõrgustike teemal on tekkinud arutelust Haapsalu Kolledži õppejõu Lehte Jõega.

---

Minu kogemus

Esimene tõsisem kogemus internetipõhiste õpivõrgustikega oli mul Isetegija.net foorumi kaudu jälgida kästitöötegijate tegemisi. Olin selline vaikiv võrgustikus osaleja. Enda oskusi ja teadmisi jagasin enda Isetegija veebilehe kaudu, aga foorumit käisin ainult lugemas. Viimasel paaril aastal olen sellest kaugenenud. Mind häiris see info hulk, mida tõsiselt pühendunud isetegijad suutsid foorumisse paari päevaga postitada. Pidevalt oli mul tunne, et ma ei jõua kõike põnevat ja vajalikku enda jaoks välja filtreerida ning läbi lugeda. Juba foorumi idee on vist selline, mis mulle hästi ei sobi. Alustades endale vajaliku teema lugemist algusest võib juhtuda, et lõpetades umbes 100 lehekülje lugemise oled sealt tegelikult 15 asjalikku postitust saanud, mis sulle vajalikud on. Enamus vahepealseid on umbes sellised: "Jah, olen selle kasutajaga nõus!", "Kasuta otsingut, sellest on siin juba räägitud" (ka Peeter viitas sellele), "Vaata teemat ..." jne. Kui oleks keegi või miski, mis filtreeriks välja ainult need, mis tõesti teemast räägivad, siis... võib-olla loeksin foorumit edasi. Praegu on hea nende tegemistel Facebookis silma peal hoida.

Koolituste käigus tekkinud võrgustikud pole minu jaoks jäänud püsima. Tavaliselt on ikka tegu sellega, et kuna kasutatakse mõnda keskkonda, mis on ainult selle koolituse jaoks kasutusele võetud, siis peale koolituse lõppu ei ole piisavat motivatsiooni sinna keskkonda tagasi minna. Mõnikord, kui olengi sisse kiiganud, siis selgub, et ilmselt on ka teistel samamoodi - tühjus ja vaikus.

Praeguse meie kursuse FB-i grupp on tööle lükatud. Vajalik info saab jagatud. Arutletud. Ilma liigse kisa-kärata, siis kui vaja. Isegi rohkem suhtlemist on oma rühmatööde vestlustes. II kursuse üliõpilased soovitasid: "Tehke Skype'i grupp ja saate seal oma asjad tehtud." Tundub, et minu rühmakaaslaste jaoks on FB mugavam lahendus.

---

Õpileping

Kuidas ma oma eesmärgid täitsin? Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Minu eesmärk oli leida endale või oma tööks vajalikke keskkondi. Kursuse lõppemise mõttes nn viimasel minutil leidsin enda jaoks kaks vajalikku keskkonda: Symbaloo ja Feedly.

Symbaloo peale sattusin, kuna olen juba tükk aega tahtnud näha veebilehe esilehte väikeste ikoonide kogumina. Üritasin selleks mõnda aega kasutada GetWappsi, aga see ei sobinud minu jaoks: ikoonid olid liiga suured ja lahmakad. Käsitsi html'i sättida ka enam ei tahtnud. Kogemata sattusin Symbaloo otsa ja praegu sobib see keskkond mulle hästi. Hetkel näeb minu Symbaloo alles väga tühi välja, aga tegelen pidevalt selle täiendamisega. Olen jõudnud ka nii kaugele, et samas keskkonnas tegin valmis ka oma kooli jaoks lehe, mida järgmisel nädalal hakkan arvutiklassis õpilastega proovima.

Teise vajaliku keskkonna sain Aivilt. Nagu ka Symbaloo on minu Feedly alles üsna tühi, aga juba praegu on väga mõnus kaasõppijate tegemistel ja kursuste blogidel silma peal hoida. Tasapisi hakkavad sinna kogunema ka huvide ja muude tegemisega seotud lehed. Mulle meeldib, et see on puhas, lihtne, ilma igasuguse tiluliluta keskkond. Võib-olla edaspidi muutun nõudlikumaks ja vajan ka lisavidinaid, aga praegu on see minu jaoks sobiv.

Oma õpilaste suhtumisega seotud probleemi lahendasin sel aastal Arvutijoonistusvõistlusele töid joonistades nii, et me lihtsalt õppisime täiesti algusest peale joonistama maapinda, joonistama taevast, loomi, kujutama valdust ja varju. Püüdsime siduda kunsti tunnis õpitut arvutitunnis joonistamisega. Mõned näited: Kevin (3. kl), Karoliina (3. kl), Mirjam (2. kl). Tegin enda jaoks järelduse, et arvutis lahendatavate ülesannete puhul pean vähemalt esialgu (kuni õilased harjuvad) rohkem nõudma, selgitama, juhendama kui nn traditsiooniliste ülesannete puhul.

Olen siiani oma tulemusega rahul - õpilased joonistasid vahvad tööd, mina leidsin enda jaoks mitu asjalikku keskkonda, mida edaspidi nii isikliku õpikeskkonna osana kui oma töös kasutan.

Nagu juba vahekokkuvõttes kirjutasin "...eesmärkide sõnastamine on minu jaoks alati raske olnud. See peakski olema võib-olla see õppimise koht - oskan seada oma õppimisele selgeid eesmärke."

Olen endiselt seda meelt, et pean isiklike eesmärkide sõnastamisele rohkem rõhku panema.

---

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/11/19/vi-teema-opivorgustikud/

HT nõustamine. 3. kodutöö

Kooli kirjeldus

Analüüsitav kool X asub maapiirkonnas, alevikus, kus valla keskus asub 6 km ja lähim väikelinn 22 km kaugusel. Siiani oli vallas 2 valal ülalpeetavat kooli: antud põhikooli ja valla keskuses asuv gümnaasium+põhikool. Seoses haldusreformiga on ühinenud 3 valda. Uues vallas asub nüüd 3 põhikooli ja gümnaasium+põhikool.

Koolis on 73 õpilast, 14 õpetajat. Teenindav personal moodustub 9 inimesest. Hoolekogu on olemas, aga ei sekku ega toeta eriti kooli tööd. Õpilasomavalitsust hetkel pole, kuna pole ka huvijuhti. Teised töökohad on täidetud oma töötajatega.

IKT ja e-õppe strateegia ning arengukava analüüs

Punktis IV Kooli hetkeseis on toodud, et “Õpetajatel on oma klassis arvutitöökoht. Samuti saab kasutada arvutiklassi õppetundide läbiviimiseks.

IKT

Õpetajate kasutada on klassides kooli poolt antud sülearvutid või lauaarvutid. 3 õpetajat kasutavad isiklikke sülearvuteid. Lisaks on õpetajate toas lauaarvuti.

Arvutiklass koosneb 10 lauaarvutist õpilastele, lisaks on 1 lauaarvuti õpetajale ning projektor. Õpetajale on loodud on võimalus minna klassi oma sülearvutiga. Veetud on kaablid projektori, interneti ja elektri kasutamiseks.

Üks projektor on nn liikuv projektor, mida on võimalik kasutada klassides, kus projektoreid pole. Projektorid on statsionaarselt neljas klassis.

Printereid õpetajate kasutuses on üks – õpetajate toas, mis on probleem (vt vajaduse juures punkti 2).

Probleemiks hakkab muutuma ka arvutite vanus. Siiani on olnud arvutid veel täiesti piisavad elementaarse töö tegemiseks, kuid järjest ütlevad praegu üles lauaarvutite toiteplokid, sülearvutite laadijad, akud.

Vajadus:

1.      vähemalt 8 klassi oleks vaja veel projektorideid (kunst, käsitöö, tehnoloogiaõpetus, II kooliastme eesti keel, muusika, inglise keel, kaks algklassi.

Põhjendus: õpetaja ei lähe näitama oma jupikest illustreerivat materjali, videolõiku või pildiseeriat arvutiklassi. 1. ajakulu, 2. segavad faktorid – teised arvutid, 3. arvutiklassi koormus – klass ei pruugi olla vaba. 4. liittundide puhul jääb arvutiklass liiga väikseks.

2.      Muretseda printer ja luua võimalused üle võrgu printida kooli II korruse parempoolse osa jaoks.

Põhjendus: pooltele õpetajatest on õpetajatetoas asuv printer liiga kaugel. Ei ole võimalik klassist joosta õpetajatetoa-klassi vahet kontrollima, kas paberit on, kas ikka printis, kas printeril enne mingit probleemi ees polnud, kas printer ja õpetajatetoa arvuti ikka on sisse lülitatud, kas prinditav asub paberil nii, nagu soovisin?

Töötajate kasutuses on 4 arvutit, sh õpetajatetoa arvuti.

Punktis VI Kooli tugevused on toodud tugevustena:

• Kaasaegne arvutiklass

Aastaks 2013 on arvutiklass vananemas. Praegu soovitud programme saab küll kasutada, aga mõne programmi kasutamine on juba raskendatud. Ühel arvutil on välja vahetatud toiteplokk.

• Koolis on rakendunud eKool

Koolis rakendunud eKooli võimalusi kasutatakse umbes 90% ulatuses. Väga vähe kasutatakse sündmuste osa. Enamasti kasutatakse informatsiooni edastamiseks vestlusi. eKooli poolt välja pakutud osas ei kasutata ajaveebi, õppekavade sisu on õpetajate poolt sisestamata.

Andmebaasidest ja teistest süsteemidest on kasutusel: eKool, EHIS, Haigekassa, eSTAT, HAVIKE - kooli kodulehekülg ja Moodle.

Internet

Interneti teenusepakkuja on Elion. Kaabliga internetiühendusega on kaetud kõik kooli õppetööks kasutatavad ruumid ja teenindava personali tööruumid, va õppeköök. Lisaks on kooli saalis võimalik esinejal kasutada wifi ühendust, mis on kaitstud parooliga.

Vajadus: luua võimalused pikapäevarühma õpetajale printimiseks. Kuna internetikaabel on veetud arvutiklassist ja see ei asu õpetajate sisevõrgus, siis pole kasutatav õpetajatetoa printer.

Punktis 8.2 Arenguvõimaluste all on toodud välja:

• Infotehnoloogiliste vahendite tõhusam kasutamine.

IKT vahendite tõhusam kasutus sõltub paljuski õpetajate IKT alastest oskustest ja haridustehnoloogilistest pädevustest.

• Õpetajate enesetäiendamine IT alal.

Koolis töötab arvutiõpetaja-sekretär, kes on lõpetanud informaatika bakalaureuseõppe ja õpib hetkel haridustehnoloogia magistriõppes.

Kõik õpetajad on läbinud mingil määral IKT alaseid koolitusi. 10 õpetajat on läbinud HITSA innovatsioonikeskuse Digitiiger I ja II. Sama arv õpetajaid on läbinud kolm lisamooduli koolitust. Täiendkoolitusel „Haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine inglise keeles“ on läbinud 1 õpetaja. Üks õpetaja on läbinud Tea kirjastuse e-õpiku kasutamise koolituse ja seda ühel õppeaastal oma ainetunnis ka kasutanud. Üks õpetaja kasutab väga aktiivselt Miksikese keskkonna materjale. Matemaatika õpetaja tegeleb igal aastal Pranglimise võistlusega.

Punktis 9 Tegevuskava all on toodud järgmised tegevused:

• Kooli kodulehe uuendamine

Toimub pidevalt. 2012 sügisel viidi kooli kodulehekülg Taebla Gümnaasiumi serverist EENETi serversisse Havikese kaudu. KOdulehe põhjana kasutatakse Wordpressi.

e-õppe strateegia

Koolis pole välja töötatud ühtset süsteemi. Iga õpetaja talitab oma äranägemise järgi.

MIKSIKE: Üks õpetaja kasutab pidevalt Miksikese õppekeskkonda. Üks õpetaja kasutab Miksikesest Pranglimist, ülejäänud satuvad juhuslikult mingil teemal materjali otsides või vastavalt vajadusele Miksikese keskkonda.

MOODLE: Üks õpetaja kasutab Moodle keskkonda oma õppematerjalide jagamiseks. Kooli siseinfo jaoks loodi Moodle keskkonda oma kursus, kuid selle kasutuselevõtt takerdus süsteemi keerukuse taha.

DROPBOX: Sel aastal on kasutusel arvutiklassis oma Dropboxi konto, õpetajatele siseinfo jagamiseks on loodud oma konto, juhtkonnal on oma konto. Juhtkond jagab laiali kausta Õpetajatele, mis sisaldab kooli sisest infot õpetajatele.

E-KOOLI kaudu materjalide jagamise keskkond on alles uus. Üks õpetaja avaldas soovi, et ta hakkab seda kindlasti kasutama.

Millised peaks olema õpetajate IKT-alased pädevused uue Kutsestandardi järgi?

Väljavõte Õpetaja V kutsestandardist
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10086813/lae

5.1 Üldteadmised ja -oskused

5.1.4 Kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, kusjuures tavakasutajast õpetaja:

1) oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi;

2) tunneb IKT-põhise aktiiv- ja projektõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid aineõppesse integreerida;

3) oskab valmistada elektroonilisi ja veebipõhiseid õppematerjale;

4) oskab leida infot ja leitud infot/allikaid/materjale kriitiliselt hinnata, materjale refereerida ja nendele korrektselt viidata;

5) oskab kasutada erinevaid IKT vahendeid oma tööde vormistamiseks ja esitamiseks (nt e-portfoolio, koduleht jmt) ning andmete süstematiseerimiseks;

6) järgib veebipõhise informatsiooni ja intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid;

7) teab IKT kasutamisega seonduvaid ohte enda ja õpilaste tervisele, sotsiaalsele ja vaimsele arengule, oskab neid vältida õppeprotsessis.

Arvan, et 80-90% üldteadmisi ja oskusi on õpetajatel omandatud, kuid pidevalt vajavad õpetajad nn meedletuletamist, mida nad juba oskavad, et nad seda ka kasutaks. Suurim probleem ongi omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine oma töös.

Täiendamist vajavad

1. punkti 4 teine pool - korrektne viitamine.
2. punktis 6 on vaja ilmselt meeldetuletust autoriõigustele ja see seostub eelmise punktiga;
3. punkt 7 vajab ka taas üle rääkimist.

Helitöötlus. Audacity. Arvutihiir ja keldrihiir.

Mitte ei suutnud välja mõelda, kuida soma õpetamistöös kasutada faili, mis vastaks püstitatud ülesandele. Seetõttu tegin pisut teisiti.

Esimese ülesandena salvestasin teise ülesande jaoks kaks heli: kiire klahviklõbina ja aeglasema hiireklõpsutamise.

Teiseks ülesandeks valisin hoopis muinasjutu sisselugemise. Meie lastele meeldib väga kuulata pikkadel autosõitudel muinasjutte. Kuna kõik Pettsoni ja Finduse raamatud on ilmselgelt liiga pikad selle kodutöö jaoks (sisseloetud faili pikkus ilma töötlemata on mul tavaliselt kuni 25 minutit), siis valisin midagi lühemat. Seekord lugesin "Eesti muinasjuttude kuldraamatust" sisse Jaan Rannapi muinasjutu "Arvutihiir ja keldrihiir".

Faili salvestamiseks kulus lõpuks 3-5 katset. Esimesed kolm läksid mikrofoni katsetamisele, kuni mingigi mõistliku heli suutsin sealt kätte saada. Järgmine katse läks untsu, kuna "üks" hakkas toa teises seinas arvutitoolil hüppama ja viimasel katsel hakkasin ise puterdama. Kuues kord läks õnneks ühe jutiga sisse lugeda.
Vead, mis tekkisid salvestamisel:

• Üks väike koperdus tuli sisse ning lõpuni ei õnnestunud mul seda ära kaotada. 
• Päris lõpus oleks pidanud arvutihiire hääl olema rahulikum, mitte nii entusiastlik.

Kasutasin kokku 5 erinevat faili:
1. enda salvestatud muinasjutt;
2. salvestatud klahviklõbin;
3. salvestatud hiireklõpsutamine;
4. sahin (http://www.freesound.org/people/duckduckpony/sounds/204016/);
5. taustamuusika (http://freemusicarchive.org/music/Balogh/Increments_Towards_Serenity/).


Kogu muinasjutu taustaks kasutasin J.C Balogh "Increments Towards Serenity", mis sobis minu muinasjutu iseloomuga. Vaja oli ka lõigata, mõnda kohta kopeerida ja ringi tõsta.

Kiire klahviklõbin sobis keldrihiire küüntekrabinaks. Pisut aeglasem hiireklõpsutamine istus hästi arvutihiire tegevuse ilmestamiseks.

Enda salvestist muutsin ainult nii palju, et kasutasin filtrit Normalize. Üritasin peita ühte valel ajal tehtud pausi ning esialgselt salvestatud sõnad "klõps, klõps, klõps" kustutasin ära. Sellele kohale lisasin vaikuse ninge teisest helifailist selle rahuliku hiireklõbistamise.

Oma salvestatud faili helitugevuse jätsin samaks, taustahelidel muutsin vaiksemaks, muusikal tõstsin langetasin vastavalt vajadusele.

Esialgse helifaili heli kvaliteediga pole ma ka rahul. Hääl tundub pisut moonutatud, aga sel hetkel oli see parim, mida suutsin nende seadmete koostööst välja võluda. Võiks kordades parem olla.

11,6 tolline ekraan pole kõige mugavam sellise töö jaoks, aga saab hakkama, kui muud varianti pole.
Pildiga variant:

Õpikeskkonnad: V E-portfoolio

Minu e-portfoolio asub aadressil: http://kristeliportfoolio.blogspot.com/

Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?

Täna sain mõned asjad juba portfooliosse lisada, aga haridustehnoloogiliste pädevuste kallale veel ei läinud. Miks? Leian, et peaksin õpitu enne reaalselt oma õpetamistöös kasutusse võtma. Kas ühekordne kasutamine on õpitu kasutuselevõtmine? Või on kasutuselevõtmine  hoopis õpitu pidev ja regulaarne kasutamine? Viimase jaoks on veel liiga vähe aega möödas.

Haridustehnoloogiliste pädevuste hindamiseks võtsin aluseks soovitatud Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt koostatud õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste maatriksi (20 pädevust viiel tasemel). Täna Hitsa Innovatsioonikeskuse kodulehel sama lingi alt seda faili enam ei leia.

Kairit Tammetsi postitusest e-portfoolio kohta jäi mulle silma tsitaat:
Tulevikku vaadates võib hinnata, et e-portfooliost saab uut tüüpi dünaamiline CV, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevates formaatides vaateid esitamiseks kas sõpradele ja perekonnale, koolile, tööandjale, tööintervjuul või sisseastusmiseksamitel (Stefani, Mason, Pegler, 2007).


Minu e-portfoolio ongi hetkel põhimõtteliselt midagi sellist, kuigi ta pole dünaamiline. Loodud on ta ülikooli sisseastumise jaoks. Tema osad on CV-le sarnased, mõnes osas laiendatud.

Kairit Tammets kirjutab, et "E-portfooliost on kirjutatud kui autentsest hindamismeetodist, personaalsest õpikeskkonnast, teatud liiki tarkvaralahendusest, digitaalsete materjalide kollektsioonist või kui infovoogude haldamisviisist."

Mina näen hetkel oma e-portfooliot ühe osana personaalsest õpikeskkonnast, mis kajastab kokkuvõtlikult minu arengut teatud kriteeriumide alusel. Mulle tundub, et personaalne õpikeskkonda on palju suurem, mahukam ja võimalusterohkem kui e-portfoolio. IMS e-portfolio spetsifikatsiooni järgi käib minu portfoolio 2. ehk esitlusportfoolio (i.k. presentation portfolio) alla.
Esitlusportfoolio – kvalifikatsiooni, saavutuste, oskuste demonstreerimine, tõendite esitamine (nt. atesteerimiskomisjonile või tööotsingu kontekstis); tihti on kaasatud näpunäited, kuidas esitatud sisu tõlgendada. Esitlusportfooliosse salvestab kasutaja need objektid, mida omanik arvab, et tal võib vaja minna teatud intervjuuks või esitluseks. Publiku olemasolu aga suunab kasutajat kriitilisemalt oma saavutuste, plaanide ja eesmärkide peale mõtlema. Positiivsete kogemuste reflekteerimine annab positiivse tagasiside ja see tõstab kasutaja enesehinnangut, mistõttu publik annab omaette väärtuse e-portfooliole. (Tammets 2010, 2)


Portfoolio kasutamise pedagoogiline väärtus seisneb reflektsiooni (oma kogemuse mõtestamise), aga ka enesejuhitava ja uurimusliku õppimise toetamises mis tugineb konstruktivistlikule paradigmale. Portfoolios refleksiooni kasutamine ergutab õppijaid looma uusi tähendusi ning mõtestama oma saavutusi, analüüsima oma kogemusi ning tegema selle analüüsi baasil kavandama tulevasi tegevusi. (Tammets 2010, 3)

Kui võtta aluseks pädevuspõhine hindamine, siis selle etappide järgi on minu portfoolios olemas tõendusmaterjalid ja portfoolio loomise eesmärk motivatsioonikirja näol. Puudub teadmiste, kogemuste, saavutuste analüüs. Portfoolio põhjal saab küll osalise pildi, mida ma oskan. See tekitab küsimuse, kas see, mida olen tahtnud portfoolioga välja näidata ka tõesti sealt välja paistab? Kas see, mis välja paistab on õige (üle paisutatud või liiga vähene)?


http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/11/04/v-teema-e-portfoolio-ja-padevused/

Kasutatud materjalid:
1. Tammets, K. (2010) e-Portfoolio mõiste. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/

2. Tammets, K. (2010) Erinevad e-portfooliod, tarkvarad, tüübid, standardid. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/
3. Tammets, K. (2010)  Tammets, K. (2010) ädevuspõhine koolitus. URL: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/

Õpikeskkonnad. IV Õpileping 2

Lisan õpilepingu täiendused teise värviga. Osa esimes õpilepingu kommentaare on kaotanud oma mõtte.
Teema. Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
Mul on seda hetkel väga raske kirja panna, sest tahan enne otsustamist kindlalt teada, mille vahel on valida.

• Õpikeskkonnad üldiselt, suletud ja avatud õpikeskkonnad, eelised ja puudused, personaalne õpikeskkond.

Olen õpilastega läbi viinud gümnaasiumis kunstiajaloo ühe mooduli Moodle'is, osalenud Koolielu "Arvutiga joonistamise" kursusel, kus õpiti Incscape´i ja kogu suhtlus toimus Koolielu portaalis, sel aastal katsetame koolis Dropboxi koolis õpetajate jaoks, varem olen osalenud paaril e-kursusel. 


Eesmärgid. Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
Peale Marju Piiri postituse lugemist (http://www.etu.ut.ee/kevad-2011/opikeskkonnad/) saan aru, et isegi, kui kasutatakse avatud õpikeskkonda jääb siiski alles registreeri-logi sisse, kuna materjalide ülespanemiseks loon ju mina ikka oma nimel kasutajakonto, lihtalt õpilastel võib olla lihtsam minu materjalide lugemine, oma arvamuse avaldamine...

• soovin leida oma töö jaoks sobivaid keskkondi;
• saada oskusi õpikeskkonda oskuslikult ja võimalikult efektiivselt kasutada;
• "hoida kätt pulsil" ehk ajast mitte maha jääda, olla kursis uute suundade ja võimalustega. 

+ Leida, arendada, täiendada oma personaals eõpikeskkonna jaoks vajalikud vahendid.
+ Kuidas panna õpilased arvutis tehtud töösse suhtuma sama tõsiduse ja süvenemisega, kui paberil või vihikusse tehtavasse tööse? Mida mina peaksin teisiti tegema?

Olen märganud, et kui õpilased saavada võimaluse arvutis teha oma töö - näiteks lugemispäeviku täitmine või joonistamine, siis tekib neil nagu tunne, et arvuti peaks justkui pool tööd tema eest ära tegema. "Mina joonistan ekraanile kriipsjuku ja arvuti peaks sellest siis "läbi töötatud" pildi tegema.

Strateegiad. Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

• osalema loengutes;
• töötama-mõtlema aktiivselt kaasa;
• üles märkima vajaliku;
• leitud keskkondi proovin kasutada oma õpetamistöös.

+ Pean katsetama läbi hulga vahendeid, et leida nendest endale sobiv.
 
Vahendid/ressursid. Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

• inimesed - õppejõuga suhtlemine (loengud, blogi, vajadusel e-posti teel), kursusekaaslastega suhtlemine (Facebook, Skype), nendelt õppimine, rühmatöö, oma õpikogemuse jagamine, saadud kommentaaridega arvestamine, nendest õppimine;
• materjalid - loengud, loengumaterjalid ja kursuse blogi, kavatsen kasutada Haapsalu Kolledži õppekeskust, interneti materjalid;
• tehnoloogia - tehnoloogilised vahendid, mis on koolis kättesaadavad.

Hindamine. Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

• kui olen leidnud omale sobiva õpikeskkonna, mida koolis rakendan õppeaasta jooksul edukalt ühiskonnaõpetuses. Tundub, et see tulemus on järgmise aasta teema, kui olen juba ühe aasta ühiskonnaõpetust õpetanud ja "tean, mis ees ootab", siis tean ka, millist õpikeskkonda selles õppeaines kasutada võiksin.

+ Oma personaalne õpikeskkond on minu jaoks mugav, kasutatav, tean täpselt, kus minu jaoks vajalikud vahendid asuvad, kuidas nendesse sisse logida (aadressid, kasutajanimed).
+  Õpilased sooritavad arvutis töö, mis vastab etteantud kriteeriumitele (kevad 2014, kirjandus, loetud raamatu kohta).

Reflektsioon. Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Täna, novembri alguses, kui kursusest on üle poole läbi, olen hetkel pisut segaduses. Ilmselt ei ole ma saanud väga täpselt aru, kuidas õpilepingut efektiivselt oma õppimises ära kasutada. Teiseks on eesmärkide sõnastamine minu jaoks alati raske olnud. See peakski olema võib-olla see õppimise koht - oskan seada oma õppimisele selgeid eesmärke.

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/10/21/iv-teema-opikeskkondadega-seotud-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/