Screencast ja Youtube
Otsustasin luua ekraanivideo ArtRage Studio Pro kohta., rõhuasetusega, kuidas sellega maalida. Olen oma õpetajatöös tihti märganud, et niipea, kui õppetöö kolib internetti või arvutisse, muutuvad õpilased pinnapealseks, ei viitsi või taha süveneda, peaasi, et töö saaks kähku kaelast ära...
Enda töö läks nii põnevaks, et lõpuks tekkis 3 ekraanivideot. Ühe võiks vähemalt veel teha Trace'i kohta.
Avastasin taas, et polegi väga lihtne võtta ja hakata rääkima nii, et sõnad sassi ei läheks ja mõte ka olemas oleks. Natuke kirjutasin endale sissejuhatavat teksti ette. Ühe faili erinevaid versioone tuli lõpuks vähemalt 3-4.
Esimese faili esimeses versioonis lootsin, et saan Youtube'is vajaliku osa algusest välja lõigata ja pildid asemele panna nii, et heli alles jääb, aga see mul ei õnnestunud - kui kustutasin, siis koos heliga.
Loengus tehtud katse:
ArtRage Studio Pro - tausta maalimine
ArtRage Studio Pro - sügisene puu
ArtRage Studio Pro - kuused
Soovitused endale:
1. kirjuta stsenaarium/oma jutt või vähemalt kavapunktid enne salvestamist valmis.
2. mõtle enne salvestamist läbi, kas sinu jutu taustaks on alati mingi tegevus, mida vaatajal on põnev jälgida.
3. salvesta igaks juhuks fail oma arvutisse ja seejärel lae kuhugi üles.
4. arvesta sellega, et faili salvestamine võtab aega ja samal ajal ei ole võimalik uut ekraanivideot salvestada (http://www.screencast-o-matic.com/).
pühapäev, 27. oktoober 2013
laupäev, 26. oktoober 2013
Digitaalse meedia sistootmine - 2. kodutöö - Fototöötlus
Töö õppejõule saadetud, nüüd sain mahti siia ka lisada. Siin ka mõned emotsionaalsed kommentaarid ;)
Kasutan tavaliselt fotode töötlemiseks lihtsamate asjade puhul Paint.Neti (suurusete muutmised, lõikamised), teinekord võtan ka Photoshopi appi. Kõike lihtsalt ei saa nii hästi Paint.Netis teha ja on kujunenud harjumus - midagi on parem teha Paint.Netis ja midagi Photoshopis.
Seekord on kõik tehtud Paint.Netis.
Küll ma mõtlesin, et mis selle valmis töö mõte võiks olla... Kui mõttes hakkas kummitama Compromise Bluoe laul "Loomad on lahti", siis tekkis ka idee.
Valisin failid oma varasemate piltide hulgast. Taustaks sai suvel 14.07.2013 tehtud foto Jägala joal.
Loomad on pildistatud Tallinna loomaaias 2011 ja 2013 aastal pildistatud erineva tehnikaga.
Taustapildilt lõikasin paremalt ja alt pisut vähemaks, aga nii et proportsioonid jäid samaks (6:4). Keskel kivil oli punane riideese. Selle eemaldasin käsitööga ja robustselt:
Märgistasin, lõikasin, kustutasin välja loomad. Ka selle töö jaoks kasutaksin hea meelega hoopis Adobe Photoshopi, aga Paint.Net ajas ka hädapärast asja ära. Nii ilus ei saanud, kui oleks tahtnud, aga mu abikaasa ütleb tavaliselt, et see pikslite tagaajamine pidavat meil vennaga perekonna viga olema.
Asetasin iga looma eraldi kihile. Ninasarviku ja sea jalgade ette kopeerisin taustalt pisut samast kohast vett, et loom seisaks ikka vee sees. Ninasarviku keerasin veel viimasel hetkel ringi, et päikese langemine pisut õigem oleks.
Elevandi jalgealust rohtu kustutasin alt servast kivide järgi vähemaks. Kopeersin rohu tüki uuele kihile elevandi ette, lisasin kihile Blending Mode: Difference, et teha pisut tumedamaks, muutsin läbipaistvust.
Loomade varjud tundusid puudu olevat. Kopeerisin looma uude faili (tavaliselt teen nii, et välitda põhitööle mingi jama tekitamist).
Märgistasin Magic Wandiga ümbruse, Ctrl I keerasin märgistuse ümber, tegin uue kihi ja täitsin märgistuse musta värviga. Peegeldasin ja keerasin ning zoom'isin nii kaua kuni silma järgi mulle sobis. Seejärel muutsin kihi läbipaistvamaks ja kopeerisin põhitöösse õigele kihile. Sättisin asetust, läbipaistvust ja lisasin efekti Motion Blur.
Lisasin enda initsiaalid.
Eraldi failis joonistasin laulusõnade jaoks sildi. Iga värsirea sättsin eraldi kihiga õige nurga alla. Kasutasin efekte, et anda edasi natukenegi puidust muljet. Lisasin tööle.
Pidevalt salvestasin muidugi ka.
Lõplik töö:
Kasutan tavaliselt fotode töötlemiseks lihtsamate asjade puhul Paint.Neti (suurusete muutmised, lõikamised), teinekord võtan ka Photoshopi appi. Kõike lihtsalt ei saa nii hästi Paint.Netis teha ja on kujunenud harjumus - midagi on parem teha Paint.Netis ja midagi Photoshopis.
Seekord on kõik tehtud Paint.Netis.
Küll ma mõtlesin, et mis selle valmis töö mõte võiks olla... Kui mõttes hakkas kummitama Compromise Bluoe laul "Loomad on lahti", siis tekkis ka idee.
Valisin failid oma varasemate piltide hulgast. Taustaks sai suvel 14.07.2013 tehtud foto Jägala joal.
Loomad on pildistatud Tallinna loomaaias 2011 ja 2013 aastal pildistatud erineva tehnikaga.
 |
 |
 |
 |
Taustapildilt lõikasin paremalt ja alt pisut vähemaks, aga nii et proportsioonid jäid samaks (6:4). Keskel kivil oli punane riideese. Selle eemaldasin käsitööga ja robustselt:
- Proovisin alguses Clone tööriistaga... Seda saab häsi ainult kasutada ühevärilise tausta puhul. Photoshopi Clone on mugavam. Tunnengi enamasti Paint.Neti kasutades puudust tööriistade pehmest äärest ja mugavamast tööriista suuruse valikust (Photoshopis paremklõps pildil). Mõnel juhul aitavad häst välja lisaks installeeritud efektid.
- "Aga häda pidavat härja raevu ajama" ütleb tänapäevane vanasõna... mõtlesin teise variandi välja, mis nägi tükk maad parem välja, kuigi iseenesest on üsna kohmakas.
- Märgistasin suure kivi kõrvalt natuke suurema tüki, kui riideese. Kopeerisin uuele kihile ja panin selle kõige alumiseks. Kustutasin taustakihilt ära punase riideeseme. Tehtud!
Märgistasin, lõikasin, kustutasin välja loomad. Ka selle töö jaoks kasutaksin hea meelega hoopis Adobe Photoshopi, aga Paint.Net ajas ka hädapärast asja ära. Nii ilus ei saanud, kui oleks tahtnud, aga mu abikaasa ütleb tavaliselt, et see pikslite tagaajamine pidavat meil vennaga perekonna viga olema.
Asetasin iga looma eraldi kihile. Ninasarviku ja sea jalgade ette kopeerisin taustalt pisut samast kohast vett, et loom seisaks ikka vee sees. Ninasarviku keerasin veel viimasel hetkel ringi, et päikese langemine pisut õigem oleks.
Elevandi jalgealust rohtu kustutasin alt servast kivide järgi vähemaks. Kopeersin rohu tüki uuele kihile elevandi ette, lisasin kihile Blending Mode: Difference, et teha pisut tumedamaks, muutsin läbipaistvust.
Loomade varjud tundusid puudu olevat. Kopeerisin looma uude faili (tavaliselt teen nii, et välitda põhitööle mingi jama tekitamist).
Märgistasin Magic Wandiga ümbruse, Ctrl I keerasin märgistuse ümber, tegin uue kihi ja täitsin märgistuse musta värviga. Peegeldasin ja keerasin ning zoom'isin nii kaua kuni silma järgi mulle sobis. Seejärel muutsin kihi läbipaistvamaks ja kopeerisin põhitöösse õigele kihile. Sättisin asetust, läbipaistvust ja lisasin efekti Motion Blur.
Lisasin enda initsiaalid.
Eraldi failis joonistasin laulusõnade jaoks sildi. Iga värsirea sättsin eraldi kihiga õige nurga alla. Kasutasin efekte, et anda edasi natukenegi puidust muljet. Lisasin tööle.
Pidevalt salvestasin muidugi ka.
Lõplik töö:
Teadmusjuhtimise moodul III - ülesanne 2
Mõistekaart
või ideekaart?
Kuna mu enda
jaoks on need kaks ka mõnda aega segamini olnud ning aegajalt märkan ka teistel
inimestel segadust, siis otsustasin ülesande lahendada hoopis nii. Olen tähele
pannud, et mõnikrod kasutatakse neid kahte sünonüümidena, aga nad ei ole kattuvad.
MÕISTEKAART
|
IDEEKAART
|
ik:
concept map
|
ik: mind
map
|
Visualiseerimistehnika,
mille abil saab teadmust struktureerida.
|
Visualiseerimistehnika,
mille abil illustreeritakse/visandatakse informatsiooni.
|
Mõistekaarditehnika
loodi 1972. aastal prof. Joseph Novaki uurimisprojekti raames Cornelli
Ülikoolis (USA). Novak otsis võimalust laste teaduslike teadmiste jälgimiseks
ja mõistmiseks.
|
Ideekaardi
tehnika on välja arendatud Tony Buzan aastal 1970. aastal. Buzan tutvus
uuringuga, mis tegeles õppimise ja õpitu meeldejätmise psühholoogiaga.
|
Fookuses
on mitu sõna või ideed.
|
Fookuses
üks idee või sõna.
|
Mõisted
esitatakse hierarhiliselt, mis tähendab, et kõige üldisemad ja kõikehõlmavad
mõisted asetsevad kaardil üleval ning spetsiifilisemad ning konkreetsemad
mõisted allpool.
|
Ideekaardi
põhiidee on kaardi keskel. Selle harud moodustavad puujuurestiku kombel
ühendatud hierarhilise, radiaalse ehk hargneva struktuuri.
|
Mõistekaart
koosneb mõistetest, mis paiknevad ringide või kastide sees.
Need
ringid või kastid on ühendatud omavahel joontega.
Mõisteid
ühendavate joonte peal olevad sõnad või fraasid iseloomustavad seost nende
mõistete vahel.
Ristseoseid
kasutatakse mõistekaardi erinevate osade vaheliste tähendusseoste
esiletoomiseks.
Ühendusjooned
võimaldavad kasutajal näha, kuidas ühe teadmusala mõiste on seotud mõistega
teises teadmusalas.
|
Keskne
idee, mõte või mõiste pannakse kirja joonise keskele.
Alateemad
hargnevad keskelt harudena eemale.
Harude
peal kujutatakse siduvaid pilte või märksõnu.
Väiksema
tähtsusega teemad seotakse harude abil peamiste teemade külge.
|
Loetakse
tavaliselt ülevalt allapoole.
|
Loetakse
tavaliselt keskelt väljapoolt.
|
Verbaalne
esitusviis
|
Ei pea
olema ainult verbaalne esitusviis. Lubatud on nii märksõnad, kui illustreerivad
pildid.
|
Rangelt
eristatakse mõisteid seostest.
|
Vabam –
mõistete ja seoste range eristamine pole nõutud.
|
Saab kasutada ideede genereerimiseks, visaliseerimiseks, struktureerimiseks
ja klassiftseerimiseks õppimise, informatsiooni organiseerimise, probleemide
lahendamise, otsuste tegemise ja kirjutamise käigus.
|
|
Mõistekaardid
toetavad tugevalt õppeprotesse. Neid saab hästi kasutada õpitulemuste
hindamisvahendina, mis toetab ja motiveerib mõtestatud õppimist oluliselt
paremini kui traditsiooniline testimine. Mõistekaardid on efektiivsed vahendid kasulike ideede
eraldamiseks kasututest ja relevantse (põhilise, tähtsa) teadmise
esiletoomiseks õppija jaoks.
|
Ideekaardid
hõlbustavad parema ajupoolkera stimuleerimist läbi visuaalse keele,
fokusseerivad seda loomingulisule ning loogilisele mõtlemisele. Tänapäevane
ärimaailm on aru saanud sellest, et tuua turule uusi ja täisutatud tooteid ja
teenuseid, on nende väljamõtlemiseks vaja mõlema ajupoolkerapoolset koostööd.
|
Mõistekaart on teadmiste struktureerimiseks, teadmistele tähenduse andmiseks,
aga ka teamuse loomiseks.
|
Ideekaart on õpitu meeldejätmiseks, ideede kirjapanemiseks.
|
Mõistekaardid
on laialt kasutusel hariduses ja ärimaailmas.
|
Erinevalt
mõistekaartidest on ideekaardid peamiselt just ärimaailmas kasutust leidnud.
|
Mõistekaarte
saab kasutada järgmiseks:
|
Ideekaarte
saab kasutada:
|
Kasutatud
materjalid:
http://moistekaart.wordpress.com/lugemismaterjal/1-nadal/
http://moistekaart.wordpress.com/lugemismaterjal/1-nadal/ideekaar/
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/mistekaart-vi-ideekaart.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Mindmap
http://en.wikipedia.org/wiki/Concept_map
Teadmusjuhtimise moodul III - Ülesanne 1
Teadmusjuhtimise süsteemid
Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega.
Teadmusjuhtimise süsteemide eesmärkideks on:
Teadmusjuhtimise süsteemid võib jagada kolme rühma:
Teadmusjuhtimise tehnoloogiad võivad olla infotehnoloogia vahendid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Peamine erinevus infotehnoloogiatest on, et teadmusjuhtimise tehnoloogiad keskenduvad teamusjuhtimisele, mitte infojuhtimisele. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib vaadelda ka sotisaalse tarkvara vahendeid.
Nii nagu esineb palju erinevaid teadmusjuhtimise definitsioone, on ka palju erinevaid lähenemisi infojuhtimise ja teadmusjuhtimise tehnoloogiatele. Näiteks S. Liao jagas teadmusjuhtimise tehnoloogiad seitsmesse kategooriasse, P. Tyndale pakkus aga välja 16 kategooriat.
Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavehaline seos
Selgitan seda näite põhjal. Võtame teadmusjuhtimise protsessiks näiteks teadmuse hankimise.
Kasutatud S. Virkuse loengu "Teadmusjuhtimine" III mooduli loengukonspekti Moodle'is.
Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega.
Teadmusjuhtimise süsteemide eesmärkideks on:
- informatsiooni ning teadmiste loomise ja jagamise parendamine;
- konkuretsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine;
- organisatsiooni toimimise parendamine.
Teadmusjuhtimise süsteemid võib jagada kolme rühma:
- teadmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation);
- teadmuse jagamine (knowledge sharing);
- teadmuse rakendamine (knowledge application).
- teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture, creation systems);
- teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems);
- teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems).
Teadmusjuhtimise tehnoloogiad võivad olla infotehnoloogia vahendid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Peamine erinevus infotehnoloogiatest on, et teadmusjuhtimise tehnoloogiad keskenduvad teamusjuhtimisele, mitte infojuhtimisele. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib vaadelda ka sotisaalse tarkvara vahendeid.
Nii nagu esineb palju erinevaid teadmusjuhtimise definitsioone, on ka palju erinevaid lähenemisi infojuhtimise ja teadmusjuhtimise tehnoloogiatele. Näiteks S. Liao jagas teadmusjuhtimise tehnoloogiad seitsmesse kategooriasse, P. Tyndale pakkus aga välja 16 kategooriat.
Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavehaline seos
Selgitan seda näite põhjal. Võtame teadmusjuhtimise protsessiks näiteks teadmuse hankimise.
- Teadmuse hankimiseks on vajalikud teadmuse hankimise süsteemid, mille allprotsessid on kombineerimine ja sotsialiseerumine. Valime nendest kombineerimise.
- Kombineerimine võimaldab uue teadmuse loomist.
- Kombineerimiseks sobiv mehhanism on näiteks koosolekud või dokumentide koosloome. Nendeks aga on vaja sobivaid vahendeid.
- Varaseim teadmuskogumise mehhanism on storytelling ehk loo jutustamine - kogemuse või teadmise edasiandmine jutustamise teel. Loo jutustamiseks sobib näiteks koosolek.
- Koosolekute läbiviimise vahendiks võib olla näiteks videokonverents või elektroonilised disskussioonigrupid (nt Facebooki grupp või PiratePad).
- Dokumentide koosloomeks sobib näiteks GoogleDocs (konspektist Tabel 3 põhjal).
Kasutatud S. Virkuse loengu "Teadmusjuhtimine" III mooduli loengukonspekti Moodle'is.
laupäev, 19. oktoober 2013
Õpikeskkonnad. III Personaalne õpikeskkond (PLE - Personal Learning Environment)
Wikipeedia (en) kirjutab personaalse õpikeskkonna kohta, et need on süsteemid, mis aitavad õppijal kontollida ja korraldada oma õppimist. See sisaldab ka õppijate toetamist, et:
* seada oma õppieesmärgid;
* korraldada oma õppimist, nii sisu kui protsessi;
* õpiprotsessi käigus kaasõppijatega suhelda.
(Personal Learning Environment. http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_learning_environment. Loetud 19.10.2013)
Õpikeskkond, mis muutub mitmeid kordi õppijate haridustee jooksul (lasteaed, põhikool, keskkool, ülikool), peab looma võimalused õppimiseks, eneseväljenduseks ning toetama õppija arengut. (Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E. Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. Tiigriraamat. http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat. Loetud 19.10.2013)
Tiigriraaamatus kirjutatakse, et kui varem oli õpikeskkonna loojaks ja haldajaks õpetaja, siis nüüd kaasatakse sellesse protsessi ka õppijaid. "Vaid nii saab luua õppijakeskset ning õppija huve arvestavat keskkonda, milles on võimalik läbi viia huvipakkuvaid õpitegevusi käepäraste vahenditega."
Leian, et täiskasvanud õppija puhul luuakse nii õppijakeskem ja õppija huve arvestavam õpikeskkond, kuid võimalikult palju peaks jääma õppija otsustada, valida mida, kui palju, kus jne.
Mulle tundub, et personaalne õpikeskkond on pidevalt muutuv ja täiustuv kogum vahendeid, mille õppija valib, et saavutada püstitatud eesmärgid.
Minu personaalne õpikeskkond erineb hetkel varasemast eelkõige mahu ja organiseerituse poolest. Varasemalt olen kasutanud natuke ühte ja natuke teist, mõne kasutatud keskkonnna olemasolu olen unustanud, mõned süsteemid on hakanud meeldima, kuid sellist süsteemi, nagu praegu, pole siiani olnud. Õpikeskkond on pigem kuidagi vajadusest juhuslikult sündinud ja täienenud.
Magistriõpingute raames tekkiv õpikeskkond on nii oma valitud vahenditest kui ka nn kohustuslikest osadest. Näiteks 3 kursuse info on Moodel'is, osa kursuse ülesannestest läheb oma blogisse (Blogger.com), ühe kursuse materjalid Wordpressi, osa GoogleDocs'idena.
Minu personaalne õpikeskkond:
Lugesin:
http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat
http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_learning_environment
http://edtechpost.wikispaces.com/PLE+Diagrams
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/?Personaalne_%F5pikeskkond
---
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/10/07/iii-teema-personaalsed-opikeskkonnad/
* seada oma õppieesmärgid;
* korraldada oma õppimist, nii sisu kui protsessi;
* õpiprotsessi käigus kaasõppijatega suhelda.
(Personal Learning Environment. http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_learning_environment. Loetud 19.10.2013)
Õpikeskkond, mis muutub mitmeid kordi õppijate haridustee jooksul (lasteaed, põhikool, keskkool, ülikool), peab looma võimalused õppimiseks, eneseväljenduseks ning toetama õppija arengut. (Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E. Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. Tiigriraamat. http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat. Loetud 19.10.2013)
Tiigriraaamatus kirjutatakse, et kui varem oli õpikeskkonna loojaks ja haldajaks õpetaja, siis nüüd kaasatakse sellesse protsessi ka õppijaid. "Vaid nii saab luua õppijakeskset ning õppija huve arvestavat keskkonda, milles on võimalik läbi viia huvipakkuvaid õpitegevusi käepäraste vahenditega."
Leian, et täiskasvanud õppija puhul luuakse nii õppijakeskem ja õppija huve arvestavam õpikeskkond, kuid võimalikult palju peaks jääma õppija otsustada, valida mida, kui palju, kus jne.
Mulle tundub, et personaalne õpikeskkond on pidevalt muutuv ja täiustuv kogum vahendeid, mille õppija valib, et saavutada püstitatud eesmärgid.
Minu personaalne õpikeskkond erineb hetkel varasemast eelkõige mahu ja organiseerituse poolest. Varasemalt olen kasutanud natuke ühte ja natuke teist, mõne kasutatud keskkonnna olemasolu olen unustanud, mõned süsteemid on hakanud meeldima, kuid sellist süsteemi, nagu praegu, pole siiani olnud. Õpikeskkond on pigem kuidagi vajadusest juhuslikult sündinud ja täienenud.
Magistriõpingute raames tekkiv õpikeskkond on nii oma valitud vahenditest kui ka nn kohustuslikest osadest. Näiteks 3 kursuse info on Moodel'is, osa kursuse ülesannestest läheb oma blogisse (Blogger.com), ühe kursuse materjalid Wordpressi, osa GoogleDocs'idena.
Minu personaalne õpikeskkond:
Lugesin:
http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat
http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_learning_environment
http://edtechpost.wikispaces.com/PLE+Diagrams
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/?Personaalne_%F5pikeskkond
---
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/10/07/iii-teema-personaalsed-opikeskkonnad/
pühapäev, 13. oktoober 2013
Teadmusjuhtimise moodul II - Ülesanne 2
Organisatsiooni teadmusjuhtimise analüüs
Analüüsitav organisatsioon - organisatsioon, kus ise töötan.
Asukoht: maal asuv põhikool, lähim väikelinn ~20 km kaugusel
Õpilaste arv: 73
Kokku töötajaid: 24
õpetajaid: 14
juhtkond: 3 inimest
Ühes vallas kaks kooli, lähim gümnaasium 6 km kaugusel. Alevikus on veel lasteaed, pood, postkontor, mitmed erafirmad.
Uute teadmiste omandamiseks toimuvad: õpilastele kontaktõppetunnid, õpetajatele täiendkoolitused koolis (sisekoolitus) ja koolist väljas (muu koolitaja), õpetajatele õppenõukogud, töötajatele ja õpetajatele koosolekud, üksikud infominutid töötjatele või ainult õpetajatele, telefonivestlused, inimestevahelised vestlused (õpilane-õpetaja, õpetaja-õpetaja, õpetaja-lapsevanem, õpetaja-lapsevanem-õpilane, töötajad-juhtkond, töötajad-õpetajad), väljasõidud, ekskursioonid, õppekäigud, koosviibimised. Nende käigus tekivad uued teadmised, neid antakse edasi eri valdkonna inimestele.
Teadmiste vahendamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: kontatõppe tunnid õpilastele, eKool, EHIS (andmebaasid), e-mail, telefon, infostendid, koolileht, kooli ajaveeb, kooli koduleht, arvutis hoitavad failid, DropBox.
Kogutud andmetete talletamiseks: andmebaasides (eKool, EHIS, eStat, Haigekassa X-tee jne) kodulehel, kontoritarkvara kasutades arvutites, paberil ja kaustades.
Teadmiste kasutamiseks (kooli siseinfo süsteemin)a õppetööd puudutava info hoidmiseks ja jagamiseks kasutatakse hetkel pilveteenust DropBox (salvestatud õpetajate arvutitesse klassides,õpetajatel võimalik ligipääs üle interneti ka oma kodust ). Siseinfo süsteem sisaldab kooli ülddokumente (arengukava, kodukord, üldtööplaan), õppekava, konkreetse õppeaastaga seotud dokumente (tunniplaan, õpetajate tööplaanid, õppenõukogu protokollid, individuaalsed õppekavad ja muu HEV õpilastega seotud info, dokumentide loomiseks vajalikud blanketid (individuaalne õppekava, veerandi ja õppeaasta kokkuvõtvad aruanded jne).
Teadmiste jagamise protsessid toimuvad kõige rohkem klassijuhataja-õpilane suunal (antakse teada kooieluga seotud inforamtsioon), peetakse arenguvestlusi (juhtkond-õpetaja, klassijuhataja-õpilane-lapsevanem), probleemide korral telefonivestlused klassijuhataja või õpetaja - lapsevanem. Suurte probleemide korral (näiteks õpilase koolikohustuse mittetäitmine) on kaasatud juhtkonnast õppealajuhataja-klassijuhataja-lapsevanem-õpilane-valla haridusnõunik. Info jagamine toimub ka vabamatel koosviimistel (sünnipäevade tähistamine või vabama vormiga töötajate väljasõidud koos töökoosolekutega).
Enamasti rakendatakse koolitustelt või mujalt saadud teadmisi kohe õpetaja-õpilase tasandil (uue õppekava rakendamine, uute õpikute kasutuselevõtt, töökavade täitmine...).
Organisatsioonis ei toimi väga hea koolitustelt saadud teadmiste jagamist õpetajate vahel. Võib-olla on see ka seletatav, et kuna ühe aine õpetajaid on üldiselt 1 - näiteks põhikooli matemaatikaõpetajaid on koolis üks, siis spetsiifiliselt ainealaselt koolituselt saadud infot polegi kellegagi jagada, sest see ei puuduta näiteks eesti keele õpetajat või algklassiõpetajat.
Üldisemate koolituste puhul võiks küll toimuda parem info vahetus. Näiteks käis üks õpetaja koolitusel "Haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine inglise keeles". Selle koolituse materjale, linke ja teadmisi, kuidas erinevaid keskkondi kasutada, võiks olla kasu paljudele teistelegi õpetajatele, kui seda infot jagada. Veel võib olla sellise info mitteliikumise põhjuseks, et tihti ei teatagi, millisel koolitusel keegi õpetajatest käis. Kui teaksin, siis huvi korral ka uuriksin ise rohkem. Samuti saaks siin juhtkond palju ära teha ja julgustada õpetajaid teistelegi tutvustama, mida on uut õpitud - rääkida õpetajatega läbi, leppida kokku konkreetne päev ja kellaaeg, millal võiks teadmiste jagamine toimuda.
Kooli juhtkonna vahel jagatakse teadmisi ühistel koosolekutel, pidevalt toimuvatel vestlustel. Juhtkond-õpetajad liinil jagatakse teadmisi tavaliselt õppenõukogus, mida protokollitakse. Protokollid on õpetajatele DropBoxi kaudu kättesaadavad. Õppenõukogusid toimub õppeaastas keskmiselt 8.
Teadmiste rakendamist kontrollitakse organisatsiooni struktuurist lähtuvate alluvussuhete kaudu. Näiteks aegajalt kontrollitakse eKooli täitmist. Puudujääkide puhul tehakse meeldetuletusi, kuid ei kontrollita töökava ja eKooli kattuvusi.
Tundub, et organisatsioonis ei ole väga tugevalt välja arendatud info liikumise põhimõtteid. Kõik küll toimib kuidagi, kuid täit selgust paistab, et ei ole. Kuna maakoolil on alati raha vähe (õpilaste vähesus), siis on tihti mõned ametikohad täitmata ja vastavad tööülesanded jagatakse ära erinevate olemasolevate töötajate vahel). See tekitab segadust veelgi.
Pidev areng muidugi toimub tänu haridusreformidele (või just nende tõttu). Juhtkond viib ellu ja rakendab seadusega ettnähtud kohustusi, aga mõnikord jääb üksiktöötajale mulje, et seda tehakse seaduse pärast ise selle kasulikkusesse tegelikult uskumata. Dokumentatsiooni ühtlustamine, vastavusse viimine seadustega toimub pidevalt.
Analüüsitav organisatsioon - organisatsioon, kus ise töötan.
Asukoht: maal asuv põhikool, lähim väikelinn ~20 km kaugusel
Õpilaste arv: 73
Kokku töötajaid: 24
õpetajaid: 14
juhtkond: 3 inimest
Ühes vallas kaks kooli, lähim gümnaasium 6 km kaugusel. Alevikus on veel lasteaed, pood, postkontor, mitmed erafirmad.
Uute teadmiste omandamiseks toimuvad: õpilastele kontaktõppetunnid, õpetajatele täiendkoolitused koolis (sisekoolitus) ja koolist väljas (muu koolitaja), õpetajatele õppenõukogud, töötajatele ja õpetajatele koosolekud, üksikud infominutid töötjatele või ainult õpetajatele, telefonivestlused, inimestevahelised vestlused (õpilane-õpetaja, õpetaja-õpetaja, õpetaja-lapsevanem, õpetaja-lapsevanem-õpilane, töötajad-juhtkond, töötajad-õpetajad), väljasõidud, ekskursioonid, õppekäigud, koosviibimised. Nende käigus tekivad uued teadmised, neid antakse edasi eri valdkonna inimestele.
Teadmiste vahendamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: kontatõppe tunnid õpilastele, eKool, EHIS (andmebaasid), e-mail, telefon, infostendid, koolileht, kooli ajaveeb, kooli koduleht, arvutis hoitavad failid, DropBox.
Kogutud andmetete talletamiseks: andmebaasides (eKool, EHIS, eStat, Haigekassa X-tee jne) kodulehel, kontoritarkvara kasutades arvutites, paberil ja kaustades.
Teadmiste kasutamiseks (kooli siseinfo süsteemin)a õppetööd puudutava info hoidmiseks ja jagamiseks kasutatakse hetkel pilveteenust DropBox (salvestatud õpetajate arvutitesse klassides,õpetajatel võimalik ligipääs üle interneti ka oma kodust ). Siseinfo süsteem sisaldab kooli ülddokumente (arengukava, kodukord, üldtööplaan), õppekava, konkreetse õppeaastaga seotud dokumente (tunniplaan, õpetajate tööplaanid, õppenõukogu protokollid, individuaalsed õppekavad ja muu HEV õpilastega seotud info, dokumentide loomiseks vajalikud blanketid (individuaalne õppekava, veerandi ja õppeaasta kokkuvõtvad aruanded jne).
Teadmiste jagamise protsessid toimuvad kõige rohkem klassijuhataja-õpilane suunal (antakse teada kooieluga seotud inforamtsioon), peetakse arenguvestlusi (juhtkond-õpetaja, klassijuhataja-õpilane-lapsevanem), probleemide korral telefonivestlused klassijuhataja või õpetaja - lapsevanem. Suurte probleemide korral (näiteks õpilase koolikohustuse mittetäitmine) on kaasatud juhtkonnast õppealajuhataja-klassijuhataja-lapsevanem-õpilane-valla haridusnõunik. Info jagamine toimub ka vabamatel koosviimistel (sünnipäevade tähistamine või vabama vormiga töötajate väljasõidud koos töökoosolekutega).
Enamasti rakendatakse koolitustelt või mujalt saadud teadmisi kohe õpetaja-õpilase tasandil (uue õppekava rakendamine, uute õpikute kasutuselevõtt, töökavade täitmine...).
Organisatsioonis ei toimi väga hea koolitustelt saadud teadmiste jagamist õpetajate vahel. Võib-olla on see ka seletatav, et kuna ühe aine õpetajaid on üldiselt 1 - näiteks põhikooli matemaatikaõpetajaid on koolis üks, siis spetsiifiliselt ainealaselt koolituselt saadud infot polegi kellegagi jagada, sest see ei puuduta näiteks eesti keele õpetajat või algklassiõpetajat.
Üldisemate koolituste puhul võiks küll toimuda parem info vahetus. Näiteks käis üks õpetaja koolitusel "Haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine inglise keeles". Selle koolituse materjale, linke ja teadmisi, kuidas erinevaid keskkondi kasutada, võiks olla kasu paljudele teistelegi õpetajatele, kui seda infot jagada. Veel võib olla sellise info mitteliikumise põhjuseks, et tihti ei teatagi, millisel koolitusel keegi õpetajatest käis. Kui teaksin, siis huvi korral ka uuriksin ise rohkem. Samuti saaks siin juhtkond palju ära teha ja julgustada õpetajaid teistelegi tutvustama, mida on uut õpitud - rääkida õpetajatega läbi, leppida kokku konkreetne päev ja kellaaeg, millal võiks teadmiste jagamine toimuda.
Kooli juhtkonna vahel jagatakse teadmisi ühistel koosolekutel, pidevalt toimuvatel vestlustel. Juhtkond-õpetajad liinil jagatakse teadmisi tavaliselt õppenõukogus, mida protokollitakse. Protokollid on õpetajatele DropBoxi kaudu kättesaadavad. Õppenõukogusid toimub õppeaastas keskmiselt 8.
Teadmiste rakendamist kontrollitakse organisatsiooni struktuurist lähtuvate alluvussuhete kaudu. Näiteks aegajalt kontrollitakse eKooli täitmist. Puudujääkide puhul tehakse meeldetuletusi, kuid ei kontrollita töökava ja eKooli kattuvusi.
Tundub, et organisatsioonis ei ole väga tugevalt välja arendatud info liikumise põhimõtteid. Kõik küll toimib kuidagi, kuid täit selgust paistab, et ei ole. Kuna maakoolil on alati raha vähe (õpilaste vähesus), siis on tihti mõned ametikohad täitmata ja vastavad tööülesanded jagatakse ära erinevate olemasolevate töötajate vahel). See tekitab segadust veelgi.
Pidev areng muidugi toimub tänu haridusreformidele (või just nende tõttu). Juhtkond viib ellu ja rakendab seadusega ettnähtud kohustusi, aga mõnikord jääb üksiktöötajale mulje, et seda tehakse seaduse pärast ise selle kasulikkusesse tegelikult uskumata. Dokumentatsiooni ühtlustamine, vastavusse viimine seadustega toimub pidevalt.
Teadmusjuhtimise I moodul - mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt
Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti: protsessid ja süsteemid. Neid mõjutavad teadmusjuhtmise infrastruktuur, mehhanismid ja tehnoloogiad.
Nagu puudub ühtne teadmusjuhtmise defintsioon, nii on ka erinevaid teooriaid teadmusjuhtimise tsükli komponentidest ja astmetest.
Teadmusjuhtimise tsükkel on informatsiooni muutumine organistasiooni jaoks väärtuslikuks ressursiks. Tsükkel kirjeldab seda, kuidas teadmised organisatsioonis erinevatel ettappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.
Teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:
Bukowitzi ja Williamsi mudel näitab, kuidas organisatsioon loob, säilitab ja juurutab olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. See mudel rõhutab, et tänapäeval pole probleemiks informatsioooni leidmine, vaid see, kuidas suure infohulgaga efektiivselt toime tulla. Samuti rõhutavad need autorid vaiketeadmiste olulisust.
McElroy mudel kirjeldab teadmiste elutsüklit. See koosneb teadmiste loomise ja integreerimise protsessidest organisatsiooni mälu, uskusmuste ja ärikeskkonnaga. Organisatsiooniteadmus moodustub üksikisikute ja gruppide nii väljendatud kui dokmenteeritud teadmistest.
Wiigi mudelis on olulised kolm tingimust: tooted (tooted, teenused ja kliendid), ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed) ja võimekus (võime tegutseda).
Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab 5 peamist komponenti:
Organisatsiooni struktuur - määrab alluvussuhted, delegeerimise, tööjaotuse, infokanalid, töötaja positsiooni, vastutuse, töösuhted, kohustused, õigused, võimusuhted organisatsioonis.
Organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur - mõjutab teadmusjuhtimist organistatsioonis. Võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise, kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide, nende töötamiseks vajalike protsesside kogumit.
Üldteadmised - koosnevad kasutatavast terminoloogiast, sõnavarast, teadmusvaldkondade tunnustamisest, kognitiivsetest mudelitest, ühistest normidest, väärtustest, individuaalsete teadmiste kogumikust.
Füüsiline keskkond - hoonete disain, hoonete paiknemine üksteise suhtes, asukoht, suurus, tööruumide tüübid, töötajate kohtumispaikade arv ja disain. Võib teadlikustamise korral soodustada teadmusjuhtimist organistatsioonis (pakuvad võimalusi kohtumiseks, informatsiooni ja kogenuste jagamiseks - kohviud, kohvinurgad, puhkenurgad).
SECI mudel (Ikujiro Nonaka) sai tutuks 1995 ilmunud Nonaka ja Takeuchi raamatus "The Knowledge Creating Company: How Japanese Companies Create the Dynamics of Innovation".
Mudel annab edasi väikiva ja väljendatud teamuse vastastikused mõjud.
Socialization - sotsialiseerumine (vaikiv -> väljendatud) - üksikisikute suhtlemine
Externalization - eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud) - vaiketeadmuse muutmine väljandatud teadmuseks
Combination - kombineerimine (väljendatud -> vaikiv) - süstematiseeritud teadmuse loomine
Internalisation - internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv) - uue vaiketeadmiuse tekkimine.
Mudeli spiraalsus - uue tekk9nud vaiketeadmuse põhjal on võimalik luua uus väljendatud teadmus, kombineerida seda juba olemasoleva teadmusega, seda on võimalik taas internaliseerida ja nii tsüklit korrata.
Refereeringu aluseks kasutatud loengukonspekti Moodle'is.
Nagu puudub ühtne teadmusjuhtmise defintsioon, nii on ka erinevaid teooriaid teadmusjuhtimise tsükli komponentidest ja astmetest.
Teadmusjuhtimise tsükkel on informatsiooni muutumine organistasiooni jaoks väärtuslikuks ressursiks. Tsükkel kirjeldab seda, kuidas teadmised organisatsioonis erinevatel ettappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.
Teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:
- teadmushõive (kogumine) ja teamusloome (capture and creation)
- teadmuse jagamine ja levitamise (knewledge sharing and dissemination)
- teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application)
Bukowitzi ja Williamsi mudel näitab, kuidas organisatsioon loob, säilitab ja juurutab olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. See mudel rõhutab, et tänapäeval pole probleemiks informatsioooni leidmine, vaid see, kuidas suure infohulgaga efektiivselt toime tulla. Samuti rõhutavad need autorid vaiketeadmiste olulisust.
McElroy mudel kirjeldab teadmiste elutsüklit. See koosneb teadmiste loomise ja integreerimise protsessidest organisatsiooni mälu, uskusmuste ja ärikeskkonnaga. Organisatsiooniteadmus moodustub üksikisikute ja gruppide nii väljendatud kui dokmenteeritud teadmistest.
Wiigi mudelis on olulised kolm tingimust: tooted (tooted, teenused ja kliendid), ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed) ja võimekus (võime tegutseda).
Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab 5 peamist komponenti:
- organisatsioonikultuur
- organisatsiooni struktuur
- organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur
- üldteadmised
- füüsiline keskkond
Organisatsiooni struktuur - määrab alluvussuhted, delegeerimise, tööjaotuse, infokanalid, töötaja positsiooni, vastutuse, töösuhted, kohustused, õigused, võimusuhted organisatsioonis.
Organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur - mõjutab teadmusjuhtimist organistatsioonis. Võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise, kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide, nende töötamiseks vajalike protsesside kogumit.
Üldteadmised - koosnevad kasutatavast terminoloogiast, sõnavarast, teadmusvaldkondade tunnustamisest, kognitiivsetest mudelitest, ühistest normidest, väärtustest, individuaalsete teadmiste kogumikust.
Füüsiline keskkond - hoonete disain, hoonete paiknemine üksteise suhtes, asukoht, suurus, tööruumide tüübid, töötajate kohtumispaikade arv ja disain. Võib teadlikustamise korral soodustada teadmusjuhtimist organistatsioonis (pakuvad võimalusi kohtumiseks, informatsiooni ja kogenuste jagamiseks - kohviud, kohvinurgad, puhkenurgad).
SECI mudel (Ikujiro Nonaka) sai tutuks 1995 ilmunud Nonaka ja Takeuchi raamatus "The Knowledge Creating Company: How Japanese Companies Create the Dynamics of Innovation".
Mudel annab edasi väikiva ja väljendatud teamuse vastastikused mõjud.
Socialization - sotsialiseerumine (vaikiv -> väljendatud) - üksikisikute suhtlemine
Externalization - eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud) - vaiketeadmuse muutmine väljandatud teadmuseks
Combination - kombineerimine (väljendatud -> vaikiv) - süstematiseeritud teadmuse loomine
Internalisation - internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv) - uue vaiketeadmiuse tekkimine.
Mudeli spiraalsus - uue tekk9nud vaiketeadmuse põhjal on võimalik luua uus väljendatud teadmus, kombineerida seda juba olemasoleva teadmusega, seda on võimalik taas internaliseerida ja nii tsüklit korrata.
Refereeringu aluseks kasutatud loengukonspekti Moodle'is.
pühapäev, 6. oktoober 2013
II Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana
Teismeeas on õpilastele oluline suhtlemine. Ideaalne oleks viia õpikeskkond sinna, kus õpilased niikuinii enamuse oma ajast veedavad - sotsiaalmeediasse. Kuid kas ikka oleks?
Olen Kärdiga nõus, et Facebook ei soodusta keskendumist - ei üldiselt ega ka konkreetsele teemale. "...kogu aeg on midagi kuskil põnevat toimumas ning kuna see ei ole loodud õpikeskkonnana, vaid siiski sotsiaalmeedia keskkonnana, siis õppija põhiharjumus Facebooki kasutades on ikkagi “vaadata ringi ja suhelda.” (Kärt)
Seal käib pidev melu. Infovoog, mis kasutaja silme eest läbi jookseb, võtab pea ringi käima. Sisse on programmeeritud, et kui soovid kõigi "sõprade" võimalike uuendustega kursis olla, siis peadki võimalikult palju olema sisselogitud ja lugema-lugema-lugema.
Ere näide selle kohta, et õpilastel on Facebookis palju ahvatlusi - õpilane teatab koolis: "Ma nägin küll, et klassile on uus teade FB postitatud, aga ma ei vaadanud seda. Ma hoopis..." Olin õpetajana korraks nõutu - räägin koolis, jagan teateid paberil, kirjutan teated eKooli, kirjutan Facebooki, mida ma siis veel peaksin tegema. Ja tema teatab, et ma nägin, aga ei lugenud...
Lõpuks otsustasin, et mina olen oma töö teinud ja nüüd on edasi õpilase teha, kas ta seda loeb või mitte. Tõmban selle koha peale joone, et siit ma edasi enam ei astu. Ei võta oma ülesandeks, et talutan õpilase käekõrval arvuti taha, toetan kuhugi sisse logimist (kusjuures kindlasti on õpilane parooli unustanud ning õpetaja peab aitama parooli meeldetuletuse tellida ja kindlasti ei saa õpilane siis oma meilipostkasti) ja seisan kõrval, kuni loeb. Ei hakka lisaks koju helistama ja e-kirju saatma. Leian, et 4 teavituskanalit võiks olla küll piisav võimalus, et info vastu võtta.
Mõnikord tundub, et oleme kasvatamas põlvkonda, kes tunneb, et internet on nende õigus (sarnane mõte käis läbi ka tänasest Haridustehnoloogilise nõustamise SWOT analüüsist - kes kirjutas?), aga sellega ei kaasne mingeid kohustusi. Info ja teadmised peavad ise nende peadesse voolama, õpilane ei pea ise selleks midagi tegema.
Kui Facebooki (aga ka Youtube'i või blogisid) kasutada kui õpikeskkonda, siis tõepoolest jällegi Kärdi mõttega nõus - kus on turvalisus? Kuna sisu on võimalik väga lihtsalt jagada, siis kõik postitatu levib ka väga lihtsalt. Ka see, kui keegi kogemata, meelega või enese teadmata eksib. Kui infot on palju ja inimestel on kiire, siis on eksimused klikkimisel kerged tulema.
Ehk ikka ei koliks kogu õppimisega sotsiaalmeediasse?
------------------------------------
Ülesande link: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/09/23/ii-teema-opihaldussusteemid-ja-sotsiaalne-meedia-opikeskkonnana/
Kärdi ajaveeb
Tiigrihüppe haridustehnoloog
Olen Kärdiga nõus, et Facebook ei soodusta keskendumist - ei üldiselt ega ka konkreetsele teemale. "...kogu aeg on midagi kuskil põnevat toimumas ning kuna see ei ole loodud õpikeskkonnana, vaid siiski sotsiaalmeedia keskkonnana, siis õppija põhiharjumus Facebooki kasutades on ikkagi “vaadata ringi ja suhelda.” (Kärt)
Seal käib pidev melu. Infovoog, mis kasutaja silme eest läbi jookseb, võtab pea ringi käima. Sisse on programmeeritud, et kui soovid kõigi "sõprade" võimalike uuendustega kursis olla, siis peadki võimalikult palju olema sisselogitud ja lugema-lugema-lugema.
Ere näide selle kohta, et õpilastel on Facebookis palju ahvatlusi - õpilane teatab koolis: "Ma nägin küll, et klassile on uus teade FB postitatud, aga ma ei vaadanud seda. Ma hoopis..." Olin õpetajana korraks nõutu - räägin koolis, jagan teateid paberil, kirjutan teated eKooli, kirjutan Facebooki, mida ma siis veel peaksin tegema. Ja tema teatab, et ma nägin, aga ei lugenud...
Lõpuks otsustasin, et mina olen oma töö teinud ja nüüd on edasi õpilase teha, kas ta seda loeb või mitte. Tõmban selle koha peale joone, et siit ma edasi enam ei astu. Ei võta oma ülesandeks, et talutan õpilase käekõrval arvuti taha, toetan kuhugi sisse logimist (kusjuures kindlasti on õpilane parooli unustanud ning õpetaja peab aitama parooli meeldetuletuse tellida ja kindlasti ei saa õpilane siis oma meilipostkasti) ja seisan kõrval, kuni loeb. Ei hakka lisaks koju helistama ja e-kirju saatma. Leian, et 4 teavituskanalit võiks olla küll piisav võimalus, et info vastu võtta.
Mõnikord tundub, et oleme kasvatamas põlvkonda, kes tunneb, et internet on nende õigus (sarnane mõte käis läbi ka tänasest Haridustehnoloogilise nõustamise SWOT analüüsist - kes kirjutas?), aga sellega ei kaasne mingeid kohustusi. Info ja teadmised peavad ise nende peadesse voolama, õpilane ei pea ise selleks midagi tegema.
Kui Facebooki (aga ka Youtube'i või blogisid) kasutada kui õpikeskkonda, siis tõepoolest jällegi Kärdi mõttega nõus - kus on turvalisus? Kuna sisu on võimalik väga lihtsalt jagada, siis kõik postitatu levib ka väga lihtsalt. Ka see, kui keegi kogemata, meelega või enese teadmata eksib. Kui infot on palju ja inimestel on kiire, siis on eksimused klikkimisel kerged tulema.
Ehk ikka ei koliks kogu õppimisega sotsiaalmeediasse?
------------------------------------
Ülesande link: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/09/23/ii-teema-opihaldussusteemid-ja-sotsiaalne-meedia-opikeskkonnana/
Kärdi ajaveeb
Tiigrihüppe haridustehnoloog
Õpikeskkonnad: II Suhtlemine ja sotsialane meedia
Mida laps on täna võimeline tegema kellegagi koos, seda on ta homme võimeline tegema üksinda.
Võgotski (1962)
Õpilaste jaoks on alates teisest kooliastmest oluline suhtlemine eakaaslastega. Kui seda fakti ära kasutada sotsiaalmeedia vahendiga, siis tõenõoliselt on õpilased motiveeritud õppimisele.
Oma teadmiste arutamine kaaslastega loob võimalused ka paremaks enesereflektsiooniks ja personaalseks arenguks. (Väljataga, Pata, Priidik. 2010. lk 13).
Õppimise edukus sõltub õppimiseks vajaliku suhtlusraamistiku (communicative framework) loomisest. /.../ Lapsed vajavad kognitiivseid raame, mis toestaksid nende mõtlemist antud momendil ja aitaksid neil tõusta mõtlemise kõrgematele tasemetele. Suhtlemisraamistik peaks aitama lastel:
edastada, mida nad teavad, ja arendada uusi arusaamu valjult mõeldes, ideedega "maadeldes" ja mõtteid selgitades ning seejärel
reflekteerida õpitut ja vahetada selle üle mõtteid teiste õpiaste ja täiskasvanutega.
Fisher (2004)
----------
Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima (lk 96-98) AS Atlex . Tartu 2004
Vygotsky (Võgotski), L. S. (1962). Thought and Language. MIT Press, Cambridge, Mass
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
Võgotski (1962)
Õpilaste jaoks on alates teisest kooliastmest oluline suhtlemine eakaaslastega. Kui seda fakti ära kasutada sotsiaalmeedia vahendiga, siis tõenõoliselt on õpilased motiveeritud õppimisele.
Oma teadmiste arutamine kaaslastega loob võimalused ka paremaks enesereflektsiooniks ja personaalseks arenguks. (Väljataga, Pata, Priidik. 2010. lk 13).
Õppimise edukus sõltub õppimiseks vajaliku suhtlusraamistiku (communicative framework) loomisest. /.../ Lapsed vajavad kognitiivseid raame, mis toestaksid nende mõtlemist antud momendil ja aitaksid neil tõusta mõtlemise kõrgematele tasemetele. Suhtlemisraamistik peaks aitama lastel:
edastada, mida nad teavad, ja arendada uusi arusaamu valjult mõeldes, ideedega "maadeldes" ja mõtteid selgitades ning seejärel
reflekteerida õpitut ja vahetada selle üle mõtteid teiste õpiaste ja täiskasvanutega.
Fisher (2004)
----------
Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima (lk 96-98) AS Atlex . Tartu 2004
Vygotsky (Võgotski), L. S. (1962). Thought and Language. MIT Press, Cambridge, Mass
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
Tellimine:
Postitused (Atom)