HT nõustamine. 3. kodutöö

Kooli kirjeldus

Analüüsitav kool X asub maapiirkonnas, alevikus, kus valla keskus asub 6 km ja lähim väikelinn 22 km kaugusel. Siiani oli vallas 2 valal ülalpeetavat kooli: antud põhikooli ja valla keskuses asuv gümnaasium+põhikool. Seoses haldusreformiga on ühinenud 3 valda. Uues vallas asub nüüd 3 põhikooli ja gümnaasium+põhikool.

Koolis on 73 õpilast, 14 õpetajat. Teenindav personal moodustub 9 inimesest. Hoolekogu on olemas, aga ei sekku ega toeta eriti kooli tööd. Õpilasomavalitsust hetkel pole, kuna pole ka huvijuhti. Teised töökohad on täidetud oma töötajatega.

IKT ja e-õppe strateegia ning arengukava analüüs

Punktis IV Kooli hetkeseis on toodud, et “Õpetajatel on oma klassis arvutitöökoht. Samuti saab kasutada arvutiklassi õppetundide läbiviimiseks.

IKT

Õpetajate kasutada on klassides kooli poolt antud sülearvutid või lauaarvutid. 3 õpetajat kasutavad isiklikke sülearvuteid. Lisaks on õpetajate toas lauaarvuti.

Arvutiklass koosneb 10 lauaarvutist õpilastele, lisaks on 1 lauaarvuti õpetajale ning projektor. Õpetajale on loodud on võimalus minna klassi oma sülearvutiga. Veetud on kaablid projektori, interneti ja elektri kasutamiseks.

Üks projektor on nn liikuv projektor, mida on võimalik kasutada klassides, kus projektoreid pole. Projektorid on statsionaarselt neljas klassis.

Printereid õpetajate kasutuses on üks – õpetajate toas, mis on probleem (vt vajaduse juures punkti 2).

Probleemiks hakkab muutuma ka arvutite vanus. Siiani on olnud arvutid veel täiesti piisavad elementaarse töö tegemiseks, kuid järjest ütlevad praegu üles lauaarvutite toiteplokid, sülearvutite laadijad, akud.

Vajadus:

1.      vähemalt 8 klassi oleks vaja veel projektorideid (kunst, käsitöö, tehnoloogiaõpetus, II kooliastme eesti keel, muusika, inglise keel, kaks algklassi.

Põhjendus: õpetaja ei lähe näitama oma jupikest illustreerivat materjali, videolõiku või pildiseeriat arvutiklassi. 1. ajakulu, 2. segavad faktorid – teised arvutid, 3. arvutiklassi koormus – klass ei pruugi olla vaba. 4. liittundide puhul jääb arvutiklass liiga väikseks.

2.      Muretseda printer ja luua võimalused üle võrgu printida kooli II korruse parempoolse osa jaoks.

Põhjendus: pooltele õpetajatest on õpetajatetoas asuv printer liiga kaugel. Ei ole võimalik klassist joosta õpetajatetoa-klassi vahet kontrollima, kas paberit on, kas ikka printis, kas printeril enne mingit probleemi ees polnud, kas printer ja õpetajatetoa arvuti ikka on sisse lülitatud, kas prinditav asub paberil nii, nagu soovisin?

Töötajate kasutuses on 4 arvutit, sh õpetajatetoa arvuti.

Punktis VI Kooli tugevused on toodud tugevustena:

• Kaasaegne arvutiklass

Aastaks 2013 on arvutiklass vananemas. Praegu soovitud programme saab küll kasutada, aga mõne programmi kasutamine on juba raskendatud. Ühel arvutil on välja vahetatud toiteplokk.

• Koolis on rakendunud eKool

Koolis rakendunud eKooli võimalusi kasutatakse umbes 90% ulatuses. Väga vähe kasutatakse sündmuste osa. Enamasti kasutatakse informatsiooni edastamiseks vestlusi. eKooli poolt välja pakutud osas ei kasutata ajaveebi, õppekavade sisu on õpetajate poolt sisestamata.

Andmebaasidest ja teistest süsteemidest on kasutusel: eKool, EHIS, Haigekassa, eSTAT, HAVIKE - kooli kodulehekülg ja Moodle.

Internet

Interneti teenusepakkuja on Elion. Kaabliga internetiühendusega on kaetud kõik kooli õppetööks kasutatavad ruumid ja teenindava personali tööruumid, va õppeköök. Lisaks on kooli saalis võimalik esinejal kasutada wifi ühendust, mis on kaitstud parooliga.

Vajadus: luua võimalused pikapäevarühma õpetajale printimiseks. Kuna internetikaabel on veetud arvutiklassist ja see ei asu õpetajate sisevõrgus, siis pole kasutatav õpetajatetoa printer.

Punktis 8.2 Arenguvõimaluste all on toodud välja:

• Infotehnoloogiliste vahendite tõhusam kasutamine.

IKT vahendite tõhusam kasutus sõltub paljuski õpetajate IKT alastest oskustest ja haridustehnoloogilistest pädevustest.

• Õpetajate enesetäiendamine IT alal.

Koolis töötab arvutiõpetaja-sekretär, kes on lõpetanud informaatika bakalaureuseõppe ja õpib hetkel haridustehnoloogia magistriõppes.

Kõik õpetajad on läbinud mingil määral IKT alaseid koolitusi. 10 õpetajat on läbinud HITSA innovatsioonikeskuse Digitiiger I ja II. Sama arv õpetajaid on läbinud kolm lisamooduli koolitust. Täiendkoolitusel „Haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine inglise keeles“ on läbinud 1 õpetaja. Üks õpetaja on läbinud Tea kirjastuse e-õpiku kasutamise koolituse ja seda ühel õppeaastal oma ainetunnis ka kasutanud. Üks õpetaja kasutab väga aktiivselt Miksikese keskkonna materjale. Matemaatika õpetaja tegeleb igal aastal Pranglimise võistlusega.

Punktis 9 Tegevuskava all on toodud järgmised tegevused:

• Kooli kodulehe uuendamine

Toimub pidevalt. 2012 sügisel viidi kooli kodulehekülg Taebla Gümnaasiumi serverist EENETi serversisse Havikese kaudu. KOdulehe põhjana kasutatakse Wordpressi.

e-õppe strateegia

Koolis pole välja töötatud ühtset süsteemi. Iga õpetaja talitab oma äranägemise järgi.

MIKSIKE: Üks õpetaja kasutab pidevalt Miksikese õppekeskkonda. Üks õpetaja kasutab Miksikesest Pranglimist, ülejäänud satuvad juhuslikult mingil teemal materjali otsides või vastavalt vajadusele Miksikese keskkonda.

MOODLE: Üks õpetaja kasutab Moodle keskkonda oma õppematerjalide jagamiseks. Kooli siseinfo jaoks loodi Moodle keskkonda oma kursus, kuid selle kasutuselevõtt takerdus süsteemi keerukuse taha.

DROPBOX: Sel aastal on kasutusel arvutiklassis oma Dropboxi konto, õpetajatele siseinfo jagamiseks on loodud oma konto, juhtkonnal on oma konto. Juhtkond jagab laiali kausta Õpetajatele, mis sisaldab kooli sisest infot õpetajatele.

E-KOOLI kaudu materjalide jagamise keskkond on alles uus. Üks õpetaja avaldas soovi, et ta hakkab seda kindlasti kasutama.

Millised peaks olema õpetajate IKT-alased pädevused uue Kutsestandardi järgi?

Väljavõte Õpetaja V kutsestandardist
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10086813/lae

5.1 Üldteadmised ja -oskused

5.1.4 Kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, kusjuures tavakasutajast õpetaja:

1) oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi;

2) tunneb IKT-põhise aktiiv- ja projektõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid aineõppesse integreerida;

3) oskab valmistada elektroonilisi ja veebipõhiseid õppematerjale;

4) oskab leida infot ja leitud infot/allikaid/materjale kriitiliselt hinnata, materjale refereerida ja nendele korrektselt viidata;

5) oskab kasutada erinevaid IKT vahendeid oma tööde vormistamiseks ja esitamiseks (nt e-portfoolio, koduleht jmt) ning andmete süstematiseerimiseks;

6) järgib veebipõhise informatsiooni ja intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid;

7) teab IKT kasutamisega seonduvaid ohte enda ja õpilaste tervisele, sotsiaalsele ja vaimsele arengule, oskab neid vältida õppeprotsessis.

Arvan, et 80-90% üldteadmisi ja oskusi on õpetajatel omandatud, kuid pidevalt vajavad õpetajad nn meedletuletamist, mida nad juba oskavad, et nad seda ka kasutaks. Suurim probleem ongi omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine oma töös.

Täiendamist vajavad

1. punkti 4 teine pool - korrektne viitamine.
2. punktis 6 on vaja ilmselt meeldetuletust autoriõigustele ja see seostub eelmise punktiga;
3. punkt 7 vajab ka taas üle rääkimist.