Teadmusjuhtimise moodul III - ülesanne 2

Mõistekaart või ideekaart?

Kuna mu enda jaoks on need kaks ka mõnda aega segamini olnud ning aegajalt märkan ka teistel inimestel segadust, siis otsustasin ülesande lahendada hoopis nii. Olen tähele pannud, et mõnikrod kasutatakse neid kahte sünonüümidena, aga nad ei ole kattuvad.

MÕISTEKAART	IDEEKAART
ik: concept map	ik: mind map
Visualiseerimistehnika, mille abil saab teadmust struktureerida.	Visualiseerimistehnika, mille abil illustreeritakse/visandatakse informatsiooni.
Mõistekaarditehnika loodi 1972. aastal prof. Joseph Novaki uurimisprojekti raames Cornelli Ülikoolis (USA). Novak otsis võimalust laste teaduslike teadmiste jälgimiseks ja mõistmiseks.	Ideekaardi tehnika on välja arendatud Tony Buzan aastal 1970. aastal. Buzan tutvus uuringuga, mis tegeles õppimise ja õpitu meeldejätmise psühholoogiaga.
Fookuses on mitu sõna või ideed.	Fookuses üks idee või sõna.
Mõisted esitatakse hierarhiliselt, mis tähendab, et kõige üldisemad ja kõikehõlmavad mõisted asetsevad kaardil üleval ning spetsiifilisemad ning konkreetsemad mõisted allpool.	Ideekaardi põhiidee on kaardi keskel. Selle harud moodustavad puujuurestiku kombel ühendatud hierarhilise, radiaalse ehk hargneva struktuuri.
Mõistekaart koosneb mõistetest, mis paiknevad ringide või kastide sees. Need ringid või kastid on ühendatud omavahel joontega. Mõisteid ühendavate joonte peal olevad sõnad või fraasid iseloomustavad seost nende mõistete vahel. Ristseoseid kasutatakse mõistekaardi erinevate osade vaheliste tähendusseoste esiletoomiseks. Ühendusjooned võimaldavad kasutajal näha, kuidas ühe teadmusala mõiste on seotud mõistega teises teadmusalas.	Keskne idee, mõte või mõiste pannakse kirja joonise keskele. Alateemad hargnevad keskelt harudena eemale. Harude peal kujutatakse siduvaid pilte või märksõnu. Väiksema tähtsusega teemad seotakse harude abil peamiste teemade külge.
Loetakse tavaliselt ülevalt allapoole.	Loetakse tavaliselt keskelt väljapoolt.
Verbaalne esitusviis	Ei pea olema ainult verbaalne esitusviis. Lubatud on nii märksõnad, kui illustreerivad pildid.
Rangelt eristatakse mõisteid seostest.	Vabam – mõistete ja seoste range eristamine pole nõutud.
	Saab kasutada ideede genereerimiseks, visaliseerimiseks, struktureerimiseks ja klassiftseerimiseks õppimise, informatsiooni organiseerimise, probleemide lahendamise, otsuste tegemise ja kirjutamise käigus.
Mõistekaardid toetavad tugevalt õppeprotesse. Neid saab hästi kasutada õpitulemuste hindamisvahendina, mis toetab ja motiveerib mõtestatud õppimist oluliselt paremini kui traditsiooniline testimine. Mõistekaardid on  efektiivsed vahendid kasulike ideede eraldamiseks kasututest ja relevantse (põhilise, tähtsa) teadmise esiletoomiseks õppija jaoks.	Ideekaardid hõlbustavad parema ajupoolkera stimuleerimist läbi visuaalse keele, fokusseerivad seda loomingulisule ning loogilisele mõtlemisele. Tänapäevane ärimaailm on aru saanud sellest, et tuua turule uusi ja täisutatud tooteid ja teenuseid, on nende väljamõtlemiseks vaja mõlema ajupoolkerapoolset koostööd.
Mõistekaart on teadmiste struktureerimiseks, teadmistele tähenduse andmiseks, aga ka teamuse loomiseks.	Ideekaart on õpitu meeldejätmiseks, ideede kirjapanemiseks.
Mõistekaardid on laialt kasutusel hariduses ja ärimaailmas.	Erinevalt mõistekaartidest on ideekaardid peamiselt just ärimaailmas kasutust leidnud.
Mõistekaarte saab kasutada järgmiseks: märkmete ja kokkuvõtte tegemiseks informatsiooni kogumise  põhimõtetest, nende seostest ning hierarhia dokumentidest ja allikmaterjalidest; uue teadmuse loomiseks, nt vaiketeadmuse muutmine organisatsiooni ressursiks, meeskonnateadmiste kaardistamiseks; organistasiooni teadmuse säilitamiseks, nt eksperttöötajate teadmiste välja selgitamine ja kaardistamine enne nende pensjonile minekut; koostööst tekkinud teadmuse kujundamiseks ja eksperteadmisteks muutmiseks; ühise nägemuse loomise hõlbustamiseks ja grupi või organisatsiooni jagatud arusaama jaoks; instruktsionaalne kujundus: mõistekaarti kasutatakse „edasijõudnud organiseerijana“, et anda esialgne kontseptuaalne raamistik edasiseks infoks ja õppimiseks; treenimiseks: mõistekaarti kasutatakse „edasijõudnud organiseerijana“, et taasesitada õppimise konteksti ja selle suhet õppija tööga, organisatsiooni strateegia ja õpieesmärkide jaoks; ärilist mõistekaarti kasutatakse ärilise  analüüsi tegevuse osana; mõtestatud õppimise suurendamiseks, näiteks  loovkirjutamise meetodite jaoks; keeruliste ideede ja väidete vahendamiseks/ühendamiseks; keeruliste ideede,  väidete ja seotud terminoloogia sümmeetria uurimiseks; kogu idee, mõttelaadi või argumentatsiooni struktuuri täpsustamine; metakognitsiooni suurendamine (õppima õppimine ja teadmusest mõtlemine); võõrkeeleoskuse parandamiseks; teadmuse väljatoomiseks; õppija õppimise eesmärkide, mõistete ja nende mõistete seoste mõistmise hindamseks; sõnavara arendamiseks.	Ideekaarte saab kasutada: probleemide lahendamiseks; ülesehituse (alusraami) loomiseks; struktuuri ja suhete esitlemiseks; anonüümseks koostööks; sõnade ja visuaamaterjalide ühendamiseks; individuaalse loovuse väljendamiseks; materjali koondamine lühikesse ja meeldejäävasse formaati; meeskonnatöö või sünergia loomiseks; töö moraali tõhustamiseks.

Kasutatud materjalid:

http://moistekaart.wordpress.com/lugemismaterjal/1-nadal/

http://moistekaart.wordpress.com/lugemismaterjal/1-nadal/ideekaar/

http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/mistekaart-vi-ideekaart.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Mindmap

http://en.wikipedia.org/wiki/Concept_map