Teadmusjuhtimise moodul IV - 1. kodutöö.

Õppiv organisatsioon - organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua soovitud tulevikku. 

Organisatsioonid, kus inimesed jätkuvalt suurendavad oma võimet saada neid tulemusi, mida nad tõepoolest taotlevad, kus edendatakse uusi avatud mõttemalle, kus on lahti tee ühistele püüdlustele ning kus inimesed õpivad, kuidas üheskoos õppida (Peter Senge).

Õppiv firma on selline organisatsioon, mis edendab kõigi oma liikmete õppimist ning kujundab teadlikult ümber iseennast ja oma konteksti (Pedler et al. 1991).

...need firmad, mis järjekindlalt loovad uut teadmist, levitavad seda laialt üle kogu organisatsiooni ning leiavad sellele kiire rakenduse uute tehnoloogiate ja toodete näol (Ikujiro Nonaka).

Õppivale organisatsioonile on omane:

keskkonnateadlikkus ja adekvaatne enesepeegeldus

rõhutatud tähelepanu uue teamise loomisele, levitamisele ja rakendamisele

võime vajaduse korral teadlikult ümber kujundada kogu organisatsioon ning selle funktsioneerimine.

Erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse, ka oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse.

Mulle meeldib konspektist Kelli mõte "et õppiv organisatsioon ei ole valmis kontseptsioon, see on pigem suund, kuhupoole mõelda. See tähendab, et see ei ole uus, "parem" viis organisatsiooni tegevuse korraldamiseks, vaid uus lähenemine organisatsioonile tervikuna."

Strateegiline vaade õppivale organisatsioonile on otseselt seotud teadmusjuhtimisega. Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel (Garvin, 1993, p.80, viidatud Roots jt. 2008). 

Õppivale organisatsioonile on iseloomulikud:  selge missioon ja visioon ja nende toetamine, jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse, uuendusi toetav kultuur, infovahetus teiste organisatsioonidega, rühmatöö ja koostöö tervikuna. Strateegiline lähenemine rõhutab eelkõige strateegia ja juhtimisega seotud aspekte (Roots jt, 2008, lk. 9). 

Formaalne õppimine on tüüpiline haridus- või koolitusasutusele, mis on õppimiseks ja õpetamiseks ettevalmistatud. Määratletud on õppeeesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi, lõpetamisel saadakse tunnistus. Õppijate seisukohast on formaalne õpe tahtlik, suur osa formaalharidusest on kohustuslik (teatud tasemeni).

Informaalne õpe on õppija poolt eesmärgistamata, õppimine toimub igapäevaelu situatsioonides (peres, tööl, vabal ajal), puuduvad eesmärgid, õpiaeg, õpitugi, üldjuhul ei lõpe tunnistuse saamisega. Õppija seisukohast on selline õppimise viis tahtmatu või juhuslik, tunnustatakse harva, õppija jaoks ei ole koheselt nähtavad.

Mitteformaalne õpe toimub erinevates keskkondades, õppimine ja õpetamine ei ole ainukesed ega peamised, eesmärgistatud, korraldatud õpiaeg ja õpitugi, kuid toimub vabatahtlikult, tavaliselt ei lõpe tunnistuse saamisega. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised.

Mitteformaalne õppimine soodustab maailmapildi ja väärtuste kujunemist, samal ajal on  paindlik, õppijakeskne, sotsiaalne, vabatahtlik jne.

Mitteformaalne õppimine on inimese teadlik arenemine sotsiaalses keskkonnas.

Erinevalt informaalsest õppimisest ei leia mitteformaalne õppimine aset juhuslikult; õppimistegevusel on siin teatud eesmärgid, õppetegevus on neile vastavalt organiseeritud ja struktureeritud. Oluline alus õppimiseks on õppija motivatsioon. Õppimisprotsessi ülesehitus tugineb õppija eelnevatele kogemustele ja teadmistele ning enesetäiendamise vajadustele.  Paindlik lähenemine on vajalik nii mitteformaalse õppimistegevuse protsessi, struktuuri, keskkonna kui meetodite väljatöötamisel. Ideaalis on mitteformaalne õppimine kättesaadav ja jõukohane kõigile, olenemata varasematest õpikogemustest, oskuste-teadmiste tasemetest, majanduslikust olukorrast jms.

Organisatsiooni infokultuur sisaldab teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi jpm, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. Infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest. Ilma teadmiseta sellest, kuidas inimesed saavad ja kasutavad informatsiooni, ei ole võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Infopädevus on arukas ja kriitiline hindamine, kas leitud informatsioon sobib infovajaduse rahuldamiseks.