Teadmusjuhtimise moodul II - Ülesanne 2

Organisatsiooni teadmusjuhtimise analüüs

Analüüsitav organisatsioon - organisatsioon, kus ise töötan.
Asukoht: maal asuv põhikool, lähim väikelinn ~20 km kaugusel
Õpilaste arv: 73
Kokku töötajaid: 24
õpetajaid: 14
juhtkond: 3 inimest
Ühes vallas kaks kooli, lähim gümnaasium 6 km kaugusel. Alevikus on veel lasteaed, pood, postkontor, mitmed erafirmad.

Uute teadmiste omandamiseks toimuvad: õpilastele kontaktõppetunnid, õpetajatele täiendkoolitused koolis (sisekoolitus) ja koolist väljas (muu koolitaja), õpetajatele õppenõukogud, töötajatele ja õpetajatele koosolekud, üksikud infominutid töötjatele või ainult õpetajatele, telefonivestlused, inimestevahelised vestlused (õpilane-õpetaja, õpetaja-õpetaja, õpetaja-lapsevanem, õpetaja-lapsevanem-õpilane, töötajad-juhtkond, töötajad-õpetajad), väljasõidud, ekskursioonid, õppekäigud, koosviibimised. Nende käigus tekivad uued teadmised, neid antakse edasi eri valdkonna inimestele.

Teadmiste vahendamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: kontatõppe tunnid õpilastele, eKool, EHIS (andmebaasid), e-mail, telefon, infostendid, koolileht, kooli ajaveeb, kooli koduleht, arvutis hoitavad failid, DropBox.

Kogutud andmetete talletamiseks: andmebaasides (eKool, EHIS, eStat, Haigekassa X-tee jne) kodulehel, kontoritarkvara kasutades arvutites, paberil ja kaustades.

Teadmiste kasutamiseks (kooli siseinfo süsteemin)a õppetööd puudutava info hoidmiseks ja jagamiseks kasutatakse hetkel pilveteenust DropBox (salvestatud õpetajate arvutitesse klassides,õpetajatel võimalik ligipääs üle interneti ka oma kodust ). Siseinfo süsteem sisaldab kooli ülddokumente (arengukava, kodukord, üldtööplaan), õppekava, konkreetse õppeaastaga seotud dokumente (tunniplaan, õpetajate tööplaanid, õppenõukogu protokollid, individuaalsed õppekavad ja muu HEV õpilastega seotud info, dokumentide loomiseks vajalikud blanketid (individuaalne õppekava, veerandi ja õppeaasta kokkuvõtvad aruanded jne).

Teadmiste jagamise protsessid toimuvad kõige rohkem klassijuhataja-õpilane suunal (antakse teada kooieluga seotud inforamtsioon), peetakse arenguvestlusi (juhtkond-õpetaja, klassijuhataja-õpilane-lapsevanem), probleemide korral telefonivestlused klassijuhataja või õpetaja - lapsevanem. Suurte probleemide korral (näiteks õpilase koolikohustuse mittetäitmine) on kaasatud juhtkonnast õppealajuhataja-klassijuhataja-lapsevanem-õpilane-valla haridusnõunik. Info jagamine toimub ka vabamatel koosviimistel (sünnipäevade tähistamine või vabama vormiga töötajate väljasõidud koos töökoosolekutega).

Enamasti rakendatakse koolitustelt või mujalt saadud teadmisi kohe õpetaja-õpilase tasandil (uue õppekava rakendamine, uute õpikute kasutuselevõtt, töökavade täitmine...). 

Organisatsioonis ei toimi väga hea koolitustelt saadud teadmiste jagamist õpetajate vahel. Võib-olla on see ka seletatav, et kuna ühe aine õpetajaid on üldiselt 1 -  näiteks põhikooli matemaatikaõpetajaid on koolis üks, siis spetsiifiliselt ainealaselt koolituselt saadud infot polegi kellegagi jagada, sest see ei puuduta näiteks eesti keele õpetajat või algklassiõpetajat.
Üldisemate koolituste puhul võiks küll toimuda parem info vahetus. Näiteks käis üks õpetaja koolitusel "Haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine inglise keeles". Selle koolituse materjale, linke ja teadmisi, kuidas erinevaid keskkondi kasutada, võiks olla kasu paljudele teistelegi õpetajatele, kui seda infot jagada. Veel võib olla sellise info mitteliikumise põhjuseks, et tihti ei teatagi, millisel koolitusel keegi õpetajatest käis. Kui teaksin, siis huvi korral ka uuriksin ise rohkem. Samuti saaks siin juhtkond palju ära teha ja julgustada õpetajaid teistelegi tutvustama, mida on uut õpitud - rääkida õpetajatega läbi, leppida kokku konkreetne päev ja kellaaeg, millal võiks teadmiste jagamine toimuda.

Kooli juhtkonna vahel jagatakse teadmisi ühistel koosolekutel, pidevalt toimuvatel vestlustel. Juhtkond-õpetajad liinil jagatakse teadmisi tavaliselt õppenõukogus, mida protokollitakse. Protokollid on õpetajatele DropBoxi kaudu kättesaadavad. Õppenõukogusid toimub õppeaastas keskmiselt 8.

Teadmiste rakendamist kontrollitakse organisatsiooni struktuurist lähtuvate alluvussuhete kaudu. Näiteks aegajalt kontrollitakse eKooli täitmist. Puudujääkide puhul tehakse meeldetuletusi, kuid ei kontrollita töökava ja eKooli kattuvusi.

Tundub, et organisatsioonis ei ole väga tugevalt välja arendatud info liikumise põhimõtteid. Kõik küll toimib kuidagi, kuid täit selgust paistab, et ei ole. Kuna maakoolil on alati raha vähe (õpilaste vähesus), siis on tihti mõned ametikohad täitmata ja vastavad tööülesanded jagatakse ära erinevate olemasolevate töötajate vahel). See tekitab segadust veelgi.

Pidev areng muidugi toimub tänu haridusreformidele (või just nende tõttu). Juhtkond viib ellu ja rakendab seadusega ettnähtud kohustusi, aga mõnikord jääb üksiktöötajale mulje, et seda tehakse seaduse pärast ise selle kasulikkusesse tegelikult uskumata. Dokumentatsiooni ühtlustamine, vastavusse viimine seadustega toimub pidevalt.