Teadmusjuhtimise moodul III - Ülesanne 1

Teadmusjuhtimise süsteemid
 
Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega.
Teadmusjuhtimise süsteemide eesmärkideks on:

• informatsiooni ning teadmiste loomise ja jagamise parendamine;
• konkuretsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine; 
• organisatsiooni toimimise parendamine. 

Viimane teostatakse informatsiooni ja teamiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu.

Teadmusjuhtimise süsteemid võib jagada kolme rühma:

• teadmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation);
• teadmuse jagamine (knowledge sharing);
• teadmuse rakendamine (knowledge application).

Nendest lähtudes võib eristada järgmisi süsteeme:

• teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture, creation systems);
• teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems);
• teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems).

Teadmusjuhtimise tehnoloogiad
Teadmusjuhtimise tehnoloogiad võivad olla infotehnoloogia vahendid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Peamine erinevus infotehnoloogiatest on, et teadmusjuhtimise tehnoloogiad keskenduvad teamusjuhtimisele, mitte infojuhtimisele. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib vaadelda ka sotisaalse tarkvara vahendeid.

Nii nagu esineb palju erinevaid teadmusjuhtimise definitsioone, on ka palju erinevaid lähenemisi infojuhtimise ja teadmusjuhtimise tehnoloogiatele. Näiteks S. Liao jagas teadmusjuhtimise tehnoloogiad seitsmesse kategooriasse, P. Tyndale pakkus aga välja 16 kategooriat.

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavehaline seos

Selgitan seda näite põhjal. Võtame teadmusjuhtimise protsessiks näiteks teadmuse hankimise.

• Teadmuse hankimiseks on vajalikud teadmuse hankimise süsteemid, mille allprotsessid on kombineerimine ja sotsialiseerumine.  Valime nendest kombineerimise.
• Kombineerimine võimaldab uue teadmuse loomist. 
• Kombineerimiseks sobiv mehhanism on näiteks koosolekud või dokumentide koosloome. Nendeks aga on vaja sobivaid vahendeid. 
• Varaseim teadmuskogumise mehhanism on storytelling ehk loo jutustamine - kogemuse või teadmise edasiandmine jutustamise teel. Loo jutustamiseks sobib näiteks koosolek.
• Koosolekute läbiviimise vahendiks võib olla näiteks videokonverents või elektroonilised disskussioonigrupid (nt Facebooki grupp või PiratePad).  
• Dokumentide koosloomeks sobib näiteks GoogleDocs (konspektist Tabel 3 põhjal).

Kasutatud S. Virkuse loengu "Teadmusjuhtimine" III mooduli loengukonspekti Moodle'is.