laupäev, 21. september 2013

Teadmusjuhtimise artikkel, ülesanne 2


Lugesin eestikeelset materjali Liiv, I., Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine


Artikli autorid on võtnud ülesandeks kirjeldada teadmisjuhtimist vahendina, mis on väga oluline liikudes teadmispõhise majandusühiskonna poole. Teadmisjuhtimine aitab vastata küsimustele, milliseid teadmisi vajatakse, kuidas ning kus neid teadmisi rakendatakse. Inimest/indiviidi käsitletakse, kui informatsiooni ja vaimsete võimete hoidlat, mis täieneb ka peale 50 eluaastat (lk19). Nn hoidla täienemine sõltub keskkonnast st päritolust, haridusest, kultuurikeskkonnast. Teadmisi ja vaimseid võimeid saab mõõta sõnavara suuruse, üldise informaarituse järgi ning testidega. Liites üksisikute nt töötajate üksikteadmisi, kujunevad organisatsiooi kollektiivsed teadmised.
Teadmisi jagatakse varjatud ja avatud teadmisteks. Varjatud teadmised on mittemüüdavad teadmised, mis sõltuvad praktilise tegevuse kaudu omandatud kogemusest, subjektiivsed, keha kogemuslikud, alateadlikud. Avatud teadmised on objektiivsed, nendes väljendub "terve mõistus", järgnevad ehk teadmised seal ja teadmised siis, digitaalsed teamised e numbritega väljendatud valemid.
Hinnaguliselt 1/8 teadmistest on avalikud, ülejäänud 7/8 on inimese tööalases kompetensis: käteosavus, käitumine, suhted, kontaktid.


Teadmusjuhtimisest esitatakse Hibbardi, Macintoshi, Wiigi, Beckmani, O'Delli ja Simoni jt käsitlusi. Nendest lähtuvalt on sõnastatud kaheksa teadmusjuhtimise kui teadusharu eesmärki. Organisatsiooni käsitletakse kui kollektiivi, mille liikmete üksikteadmised liites kujunevad organisatasiooni kollektiivsed teadmised.



Artiklis on toodud artikli või teiste autorite avaldatu selle kohta, mis on faktid, arvamused, informatsioon, sõnum. Oluliseks peetakse info põhinemist fakidel ja uuringutel, edastatava info õigsust ning õige ja soovijatele kasuliku info levitamisoskuse õpetamist. Organisatsioonisiseste info liikumise vahenditena mainitakse asutusesisest arvutivõrku ja elektroonilist ajalehte, koosolekuid, teadetetahvlit, infolehti, ühisüritusi, töögruppe, ajurünnakuid, vestlusi ja arenguvestlusi, küsitlusi, soovituste kasti. Info jagamise oluliseks põhjuseks loetakse töötajates kindlustunde tekitamist.

Kui töötaja teab selgelt oma kohta organisatsioonis, töökohustusi, siis kujuneb tal sisemine motivatsioon. Kui töötajad ei saa piisavalt infot, moodustavad töötajad infot tootvad grupid. Töötaja informeerimine ei ole ainult uudiste vüi teabe jagamine. Töötaja, kellega räägitakse toimuvast, tunneb end organisatsiooni liikmena, saavad ennast samastada firmaga, uskuda et seal on põhjust töötada.Töötajate kaasamine neid puudutavate asjade otsustamisse toob kaasa otsuste või muutuste meelsama tunnustamise. Tuntakse, et ollakse ka otsustaja, et tema sõna ka loeb, mitte ei tunta ennast ainult korraduste täitjana.


Artikli autorid toetuvad teiste teadlaste avaldatud artiklitele. Esitatakse mitme või paljude autorite avaldatud teamised (viited), analüüsitakse teiste poolt kirjutatut, avaldatakse oma mõtted ja järeldused.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar