neljapäev, 19. september 2013

Teadmusjuhtimine, ülesanne 1

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus:
Kuigi mõiste võeti kasutusele 1980-ndate aastate teises pooles ja seda seostatakse Karl Wiigi nimega, puudub tegelikult üksmeel, kuidas teadmusjuhtimist defineerida. On olemas palju lähenemisi, mudeleid, teoreetilisi raamistikke.
Mulle tundub kõige selgem loengukonspektis toodud esimene selgitus (Hedlund 1994), milles autor leiab, et teadmusjuhtimine võib olla organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise prootsess.
Tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus.

Kontseptsiooni areng ja peamised esindajad:
Mõiste võeti kasutusele 1980-ndate teises pooles, seda seostatakse Karl Wiigi nimega.
1996. ja 1997. aastatel olid kõige olulisemad publikatsioonid, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut:
T. A. Stewart artiklite seeria ajakirjas Fortune (1993, 1995)
I. Nonaka ja H. Takeuchi (1995) The Knowledge Creating Company.

Arenguetapid ja iseloomulikud tunnused:
I arenguetapp - peamine eesmärk oli tehnoloogia kasutamineteadmiste jagamise soodusatmiseks; peamised märksõnad olid "parim kogemus" ja "kogetud õppetunnid"; seotud eelkõige infotehnoloogiaga; tunnetati informatsiooni ja teadmiste olulisust; leiti, et kui erinevad üksused jagaksid teadmisi, tuldaks edukalt toime konkurentidega, teenitaks suuremat kasumit; intraneti kasutamine organisatsioonisiseste teadmiste jagamiseks. 
II arenguetapp - inimressursside olulisus; märksõnad "õppiv organisatsioon" ja "vaiketeadmised", "praktikakogukonnad"; kuidas muutuda õppivaks organisatsiooniks;
III arenguetapp - otsisüsteemide loomine; kuidas kirjeldada ja organiseerida sisu nii, et kasutaja teaks selle olemasolust, saaks selle kiiresti ning kergesti kätte ning kasutaks seda tulemuslikult; märksõnad "sisuhaldus", "metaandmed", "taksonoomiad".
Mõnikord räägitakse ka IV arenguetapist, kus tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust.

Lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega:
Seotud tihedalt religiooni ja filosoofiaga, mis võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli; psühholoogiaga, mis võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises; majandus- ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas.
Tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemioloogiaga, eetikaga jne.

Iseloomulik:
Infojuhtimisele iseloomulik on infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine erinevatest allikatest, info organiseerimine, säilitamine (olulised on kiire leitavus ja kasutatavus), infotoodete ja teenuste arendamine. Infot on võimalik salvestada andmekandjatel.
Teadmusjuhtimise tähelepanu on pööratud teadmistele/teadmusele. Teadmus on seotud inimestega, mis võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, see omakorda on vajalik organisatsiooni edukaks toimimiseks.
Organisatsiooni seisukohalt kasutatakse tänapäeval mõlemat tihti koos, sest nad on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad vajalikud organisatsiooni edukaks toimimiseks.

Teadmiste tüpoloogia:
Teadmiste püramiid - teoreetikute loodud hierarhia, mis sageli esitatakse püramiid kujul. Miinuseks tuuakse, et see loob mulje, justkui oleks mõni kierarhia osa suurem või olulisem, kui teine.
Andmed (data) - informatsiooni koostisosad, mis sobivad kogumiseks, töötlemiseks, säilitamiseks, edastamiseks, tõlgenduseks. Töötlemata informatsioon.
Informatsioon (information) - töödeldud, konteksti asetatud andmed, millel on kasutaja jaoks tähendus. 
Teadmised (knowledge) - inimese omandatud ja tõlgendatud informatsioon, mis on kinnistunud inimese mällu.
Teadmus (wisdom)

Teadmiste hankimise viisid:
Parim kogemus (Best Practices) - äriprotsessid, mis on osutunud parimateks viisideks saavutada eesmärke.
Organisatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) - salvestab olulised sündmused ja otsustused. Koosneb: kirjed, dokumentidid, illustreerivad materjalid, videod, e-mailid, viited andmebaasidele, kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiad, edulugude kirjeldused.
Praktikakogukonnad (Communities of Practice) - võrgustik, mis koosneb ühis huviala omavaid üksikisikutest. Omavahel jagatakse teadmisi, kogemusi, probleeme, lahendusi, töövahendeid, meetodeid. Liikmed õpivad üksteiselt ja arenevad isiklikult ja professionaalselt.

Õppejõu konspekt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar