esmaspäev, 16. september 2013

Õpikeskkonnad: I Mis on õpikeskkond?

Ilma kirjandust lugemata kasutaksin sõna õpikeskkond tähenduses -  õpikeskkond kui koht, kus õppija õpib.

Reinson kirjutab õppekava.ee lehel, et riikliku õppekava üldosas (§6) käsitletakse õpikeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. "Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone". Toodud määratluse kohaselt jaguneb õpikeskkond vaimseks, sotsiaalseks ja füüsiliseks. (Reinson, 2011))

Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamatus kirjutatakse, et õpikeskkond võib olla nii füüsiline, kui ka virtuaalne või nende kahe kombinatsioon ehk hübriidne õpikeskkond. Hoolimata õpikeskkonna omapärast on nende roll sama -  motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada eesmärkide saavutamist.

Konstruktivistlikes õpikeskkondades on oluline, et õpikeskkond võimaldaks luua uusi tähendusi, suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutada ühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks uusi rolle (Väljataga, Pata, Priidik. 2010. lk 11).

Täiendades oma esialgset mõtet - õpikeskkond (võib, aga ei pruugi olla) kõigile lugemiseks avatud virtuaalne koht, mille õppija loob ise (keegi ei tee seda tema eest), kuhu ta kogub enda, teiste õppijate, õppejõu loodud õppematerjalid. Viimane annab õppijale võimaluse valida õppimiseks meetodid, mis talle sobivad, mitte ainult need, mille õpetaja on välja mõelnud. Mulle tundub, et sedasorti õppekeskkond vajab õppija poolt suuremat enesekontrolli, kui selleks praegu üldhariduskoolis õppivad enamus õppijad valmis on.

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/09/08/i-teema-opikeskkonnad/
-----------
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]

Reinson, J. (2011) Õpikeskkonna kujundamisest
http://www.oppekava.ee/index.php/%C3%95pikeskkonna_kujundamisest

5 kommentaari:

  1. Tere Kristel!

    Virtuaalne õpikeskkond nõuab õppurilt kõrget enesedistsipliini, motivatisooni ning väga head ajaplaneerimist ja -kasutamist. Õpetaja/ õppejõud võib anda orienteeruvad tähtajad ette, kuid tihti jäetakse tööd ikka enam-vähem viimaseks õhtuks. Olen sinuga nõus, et enamus üldhariduskoolide õpilased pole selliseks iseseisvuseks valmis. Näen ja tunnetan seda koolis, kus töötan (kutsekool).

    Tervitades
    Katrin

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Just! Olen ühe osa kunstiajaloo kursusest läbi viinud Moodle'is, kui asendasin gümnaasiumiosas ühe veerandi kunstiõpetajat. Oli neid, kes olid rahul - teistmoodi, kui tavaliselt nende kunstiajaloo tundides, ülesanded olid teistsugused, hindamine teine jne. Nad olid motiveeritud ja tööd olid kõik esitatud.
      Alati on aga ka neid, kellele võid pakkuda "mida iganes", venitada tähtaegu nagu püksikummi (tuled vastu, annad lisaaega jne), aga ta ei saa oma töid tehtud. On siis asi motivatsioonis või milleski muus...

      Kustuta
  2. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  3. Tegelikult oleneb kõik inimesest endast, st tema kohusetundest.
    Osa õpilaste jaoks ei ole vahet, millises õpikeskkonnas toimub õppimine, iagl juhul saab kõik õigeks ajaks tehtud.
    Teistele paku valikuid ja ikka ei saa midagi tehtud. Seega ideaalne oleks, kui õppija võtaks endale suurema kohustuse,
    mitte ei poeks vabanduste taha, et talle ei sobinud see või teine õpistiil.

    VastaKustuta
  4. Mõiste õpikeskkond definitsioon on väga hästi välja toodud erinevatele allikatele viidates. Samuti on autor välja pakkunud enda poolse sõnastuse. Autori poolt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni mõiste oli arusaadav, kuid üsna keerukas, mis tegelikkuses on ka mõiste sisu. Vähemalt Sisekaitseakadeemia näitel võin öelda, et suurel hulgal õppetöös kasutatavatest õpikeskkondadest on suletud (Moodle keskkonnas), pakkudes eelkõige kohta õppealase informatsiooni koondamiseks, millel samas puudub õppija poolne võimalus selle kohandamiseks. Nõustun Kristeliga, et personaalsed õpikeskkonnad võimaldavad mitmekülgsemaid võimalusi õppeks. Kristel seadis kahtluse alla üldhariduskooli õppurite enesedistsipliini ning valmisoleku. Usun, et sarnane olukord valitseb ka kõrgharidusõppes.

    VastaKustuta