Võrgustik ja õpivõrgustik
Tsitaat ülesande
püstitusest: "Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue
õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes
teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes
kollektiivselt, õpitakse üksteiselt." (Väljataga, T.)
"Paljud lapsed veedavad enamiku koolipäevast peaaegu samamoodi nagu nende vanavanaisad: istudes üksteise taga pinkides, kuulates vaikselt õpetajate selgitusi, tehes vihikusse käsitsi märkmeid." (Lehiste, P. 2013)
"Mis oleks, kui kõik kogukonnad
pühenduksid ennekõike sellele, et luua seoseid elamise ja õppimise
vahel? Selline maailm võiks olla praegusest üsna erinev. Selles
puuduksid piirid "kooli", "töö" ja "elu"
vahel. ... Teismelised veedaksid enamiku õpiajast väljaspool
kooliseinu, töötades projektide kallal, mis neile tõesti korda
lähevad." (Senge, P. 2008, 12)
Peeter Senge viitab ka intervjuule
Edward T. Halliga, milles Hall ütleb,et "arvestades nende
(teismeliste) tohutut energiat, ei peaks nad üldse koolis istuma."
(Senge, P. 2008, 12)
Konstruktivistilk õpiteooria
keskendub sellele, et õpilane ise uurib, õpib, avastab, loob,
tekitab omale uue teadmise. Sotsiaalkontruktivistlik teooria -
õppimine toimub teistega suheldes - paneb sinna juurde veel ise
omandatud teadmise jagamise kaasõppijatega.
Teismelisele on oluline suhelda. Nad
ei tule kooli mitte õppima vaid suhtlema. Mida kool enamasti siiani
tegi? Pani nad koolipinki üksteise taha istuma. Nii on kergem korda
hoida, õpetada seda, mis õppekavas ette nähtud. See on nii
toiminud kaua. Tihti toimib ka täna. Aga kas homme ka? Kas suur osa
käitumis- ja suhtlemisprobleemidest koolis (õpetaja-õpilase vahel)
võiks olemata olla, kui arvestaksime rohkem teismelise arengulise
vajadusega suhelda? Ehk leiaksime nendega ühise keele, milles oleks
kasu nii teismelistele kui meile?
Nad (teismelised) elavad suure osa
oma elust internetis, enamasti Facebookis - suheldes, oma
suhtlusvõrgustikes. Selle teadmise eiramine ei anna meile midagi
juurde, pigem võtab ära. Kui suudaksime seda võrgus suhtlemist ära
kasutada efektiivselt õppetöös, oleks juba üle koera saba saadud.
Kuid kas õpilased on valmis
sotsiaalkonstruktivistlikuks õpikästluseks? Kas õpilased on valmis
selleks, et Facebookis saab ja võib-olla ka peab õppima? Et
Facebooki kasutada õppimiseks?
---
Kasutatud materjalid:
Lehiste, P. Tuleviku kool on meie endi kätes. Lääne Elu 2013
http://online.le.ee/2013/11/28/piret-lehiste-tuleviku-kool-on-meie-endi-kates/
Senge, P. Õppiv kool 2008
http://online.le.ee/2013/11/28/piret-lehiste-tuleviku-kool-on-meie-endi-kates/
Senge, P. Õppiv kool 2008
Mõtted teismeliste ja
suhtlusvõrgustike teemal on tekkinud arutelust Haapsalu Kolledži
õppejõu Lehte Jõega.
---
Minu kogemus
Esimene tõsisem kogemus
internetipõhiste õpivõrgustikega oli mul Isetegija.net foorumi
kaudu jälgida kästitöötegijate tegemisi. Olin selline vaikiv
võrgustikus osaleja. Enda oskusi ja teadmisi jagasin enda Isetegija
veebilehe kaudu, aga foorumit käisin ainult lugemas. Viimasel paaril
aastal olen sellest kaugenenud. Mind häiris see info hulk, mida
tõsiselt pühendunud isetegijad suutsid foorumisse paari päevaga
postitada. Pidevalt oli mul tunne, et ma ei jõua kõike põnevat ja
vajalikku enda jaoks välja filtreerida ning läbi lugeda. Juba
foorumi idee on vist selline, mis mulle hästi ei sobi. Alustades
endale vajaliku teema lugemist algusest võib juhtuda, et lõpetades
umbes 100 lehekülje lugemise oled sealt tegelikult 15 asjalikku
postitust saanud, mis sulle vajalikud on. Enamus vahepealseid on
umbes sellised: "Jah, olen selle kasutajaga nõus!",
"Kasuta otsingut, sellest on siin juba räägitud" (ka
Peeter viitas sellele), "Vaata teemat ..." jne. Kui oleks
keegi või miski, mis filtreeriks välja ainult need, mis tõesti
teemast räägivad, siis... võib-olla loeksin foorumit edasi. Praegu
on hea nende tegemistel Facebookis silma peal hoida.
Koolituste käigus tekkinud
võrgustikud pole minu jaoks jäänud püsima. Tavaliselt on ikka
tegu sellega, et kuna kasutatakse mõnda keskkonda, mis on ainult
selle koolituse jaoks kasutusele võetud, siis peale koolituse lõppu
ei ole piisavat motivatsiooni sinna keskkonda tagasi minna. Mõnikord,
kui olengi sisse kiiganud, siis selgub, et ilmselt on ka teistel
samamoodi - tühjus ja vaikus.
Praeguse meie kursuse FB-i grupp on
tööle lükatud. Vajalik info saab jagatud. Arutletud. Ilma liigse
kisa-kärata, siis kui vaja. Isegi rohkem suhtlemist on oma
rühmatööde vestlustes. II kursuse üliõpilased soovitasid: "Tehke
Skype'i grupp ja saate seal oma asjad tehtud." Tundub, et minu
rühmakaaslaste jaoks on FB mugavam lahendus.
---
Õpileping
Kuidas ma oma eesmärgid täitsin?
Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid,
mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja
nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?
Minu eesmärk oli leida endale
või oma tööks vajalikke keskkondi. Kursuse lõppemise mõttes nn
viimasel minutil leidsin enda jaoks kaks vajalikku keskkonda:
Symbaloo ja Feedly.
Symbaloo peale sattusin, kuna
olen juba tükk aega tahtnud näha veebilehe esilehte väikeste
ikoonide kogumina. Üritasin selleks mõnda aega kasutada GetWappsi,
aga see ei sobinud minu jaoks: ikoonid olid liiga suured ja lahmakad.
Käsitsi html'i sättida ka enam ei tahtnud. Kogemata sattusin
Symbaloo otsa ja praegu sobib see keskkond mulle hästi. Hetkel näeb
minu
Symbaloo alles väga tühi välja, aga tegelen pidevalt selle
täiendamisega. Olen jõudnud ka nii kaugele, et samas keskkonnas
tegin valmis ka oma kooli jaoks lehe,
mida järgmisel nädalal hakkan arvutiklassis õpilastega proovima.
Teise vajaliku keskkonna sain
Aivilt.
Nagu ka Symbaloo on minu Feedly alles üsna tühi, aga juba praegu on
väga mõnus kaasõppijate tegemistel ja kursuste blogidel silma peal
hoida. Tasapisi hakkavad sinna kogunema ka huvide ja muude tegemisega
seotud lehed. Mulle meeldib, et see on puhas, lihtne, ilma igasuguse
tiluliluta keskkond. Võib-olla edaspidi muutun nõudlikumaks ja
vajan ka lisavidinaid, aga praegu on see minu jaoks sobiv.
Oma õpilaste suhtumisega
seotud probleemi lahendasin sel aastal Arvutijoonistusvõistlusele
töid joonistades nii, et me lihtsalt õppisime täiesti algusest
peale joonistama maapinda, joonistama taevast, loomi, kujutama
valdust ja varju. Püüdsime siduda kunsti tunnis õpitut
arvutitunnis joonistamisega. Mõned näited: Kevin
(3. kl), Karoliina
(3. kl), Mirjam
(2. kl). Tegin enda jaoks järelduse, et arvutis lahendatavate
ülesannete puhul pean vähemalt esialgu (kuni õilased harjuvad)
rohkem nõudma, selgitama, juhendama kui nn traditsiooniliste
ülesannete puhul.
Olen siiani oma tulemusega rahul -
õpilased joonistasid vahvad tööd, mina leidsin enda jaoks mitu
asjalikku keskkonda, mida edaspidi nii isikliku õpikeskkonna osana
kui oma töös kasutan.
Nagu juba vahekokkuvõttes kirjutasin
"...eesmärkide sõnastamine on minu
jaoks alati raske olnud. See peakski olema võib-olla see õppimise
koht - oskan seada oma õppimisele selgeid eesmärke."
Olen endiselt seda meelt, et pean
isiklike eesmärkide sõnastamisele rohkem rõhku panema.
---
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/11/19/vi-teema-opivorgustikud/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar