Haridustehnoloogia olulisus. Esseede võrdlus

Mõtted Kärdi ja Aivi esseesid lugedes

Kärt alustab oma esmasmuljest haridustehnoloogiaga. Minu kogemus koolist on, et õpetaja ootab eelkõige „käehoidjat“, kedagi kes aitab, otsib, toetab, tuleb kohale, kui on probleem. Valitud esseedes on nii Aivi kui Kärt  toonud välja sama idee, mida ise oluliseks pidasin – haridustehnoloogia on pidevalt ja väga kiirelt arenev valdkond. Olen Kärdiga nõus, et see on tehnoloogia kasutamine õppetöös, õpetajate nõustamine,  koolitamine, enesearendamine, projektid, kursused, planeerimine, administreerimine ja seegi pole veel kõik.

Olen siiani kahtlev, kas haridustehnoloog peab ikka jõudma veel kõige muu kõrvalt ka tunde anda. Samas on oluline nagu Kärt märgib, et haridustehnoloog peaks olema praktik, et ta teaks, mis õpilaste arengus ja elus toimuks. Kuidas seda muidu ikka teada saada, kui ise õpilastega kokku puutudes? Loodetavasti leitakse asutustes tasakaal haridustehnoloogi koormuses tundide, nõustamise ja muude ülesannete vahel.

Aivi alustab mõttega, et „...aina enam on nutikas tehnika osaline enamikes meie toimingutes ning teeb paljutki meie eest ära... Ilmselt oleks vastuvoolu ujumine mõelda, et klassiruum peaks jääma puhtaks ja tehnikavabaks, samamoodi kui ikka veel arvata, et õpetamine saab toimuda vaid suhtlemisel kõiketeadva õpetaja ja „tühja anuma“ vahel.  Seega – kui tehniseerub ühiskond, peab digitaliseeruma ka õpetamine.“

Olen eelnevaga nõus. Leian veel, et tehnika kasutamine ei saa olla eesmärgiks. See võib olla eesmärgi täitmisel abivahend. Aivi toob välja veel, et „...tehnilised abivahendid ei pruugi õpitava omandamist lihtsamaks muuta.“ Ilmselt see juhtubki siis, kui kasutame kõigest jõust ja vägisi igal hetkel tehnoloogiat, isegi siis kui see ei tee ei õpetaja tööd ega õpilase õppimist lihtsamaks. 

Lõpetan Aivi kirjutatud mõttega, mis võiks olla haridustehnoloogi jaoks oluline: „... mõelda, kas õpikeskkond, mida ta kujundab, toetab õppimist, kas õpitehnilised vahendid, mida kasutatakse (nt multimeedia-, audio-video vahendid), õpihaldussüsteemid, nutitelefonide ja tahvelarvutite rakendused jms täidavad oma (õppe)eesmärke, mitte ei sega õppimist.

---------------------------------

Aivi essee

Kärdi Essee

Inglise keel - ebareeglipärased tegusõnad (100)

Lugesin enda jaoks sisse inglise keeles antud 100 ebareeglipärast tegusõna. Helifaili pikkus on ~15 minutit. Helifail on mp3 formaadis.
Kõigepealt loetakse eestikeelne sõna, seejärel on sinul võimalus ütelda sõna inglise keele 3 põhivormis (umbes 4 sekundi jooksul) ja siis loetakse sõna kolm põhivormi ette ka.
Taustal võib aeg-ajalt kuulda kella tiksumist. Heli tugevus võib kõikuda kuna on salvestatud vähemalt 7 erineva tükina.


* Kuna isegi alles õpin, võib olla häälduses vigu. Kui sul ongi õigem hääldus, siis tead, et nii ei tohi :P.

Haridustehnoloogia vajalikkusest ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös

Kuna haridustehnoloogil on palju erinevaid ülesandeid, siis keskendun siin haridustehnoloogile kui õpetaja aitajale.

Aeg läheb edasi, elu ja olud muutuvad. Ajal, kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem, polnud enamasti kellelgi mõttes, et õpetamises peab midagi muutuma. Täna on kõigi elu kiire, tehnoloogia areneb kiiremini, kui enamus inimesi selle  arengut jälgida jõuab, teadmiste hulk kasvab hüppeliselt, teamiste kättesaadavus on muutunud. Meie aega nimetatakse mõnikord Google’i ajastuks. Õpilaste jaoks on selline keskkond loomulik, õpetajatele seevastu tõsine ülesanne: kasutada õppetöös võimalikult efektiivselt ära olemasolev tehnoloogia ning uued võimalused. Traditsiooniline õpe jääb uuele ajale jalgu. John Dewey ütles juba 1915. aastal: „Kui me õpetame tänaseid õpilasi nii nagu eile, siis me röövime neilt tuleviku.“

Võime koolis edasi minna samamoodi traditsiooniliselt nagu siiani, aga see tundub jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmisena. Ühiskond meie ümber muutub ja kohandub uutes tingimustes hakkama saamisega. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse kohaselt peaksime ühiskonnas hakkama saamist ja toimetulekut õpetama ka õpilastele. Kuidas seda teha, kui jätame tehnoloogia õppetööst välja, õpetame põhiliselt faktiteadmisi, teeme nn kuivtrenni IKT vahendite kasutamise kohta? Kas joonistame tahvlile kriidiga interneti ja Facebooki?

Meil on olemas kõik need tehnoloogilised vidinad, rakendused, programmid, võimalused, kuidas õppetööd efektiivsemaks, õpilasekesksemaks muuta. Kehtiv põhikooli riiklik õppekava  ütleb: „(3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.“ (§3) See ütleb veel palju muudki, mille õpilane peaks omandama põhikooli jooksul. Mitte ainult teadmisi, vaid ka oskusi ja hoiakuid, väärtushinnanguid.

Mõistan haridustehnoloogia all seda, kui olemasolevat tehnoloogiat ja selle võimalusi kasutatakse efektiivselt õpilasekeskses õppetöös. Õpetajakoolituses juba tehakse samme, et tulevased õpetajad oleksid teadlikud IKT vahendite kasutajad (vt Piret Lehiste artiklit). Mitte ainult tundide ettevalmistamiseks,vaid ka selleks, et rakendataks tehnoloogiat õppijakeskse õpetamise jaoks. Isegi kui tulevased õpetajad on selle poolest juba haritud, siis ükski õpetaja (ei praegune ega tulevane) jõua läbi proovida, katsetada ja leida endale võimalike variantide seast seda kõige paremat lahendust. Selleks ongi vaja koolis haridustehnoloogi, kellel on aega õpetajate jaoks. Eelkõige peakski ta olema olemas õpetajate jaoks, seejärel õpilaste, lastevanemate ja teiste huviliste jaoks.

Võib ju mõelda: „Milleks meile põhikoolis Moodle, blogid või muud haridustehnoloogilised vahendid? Meil on pidevad kontakttunnid. Kõikvõimalik tilulilu ainult segab ja hajutab tähelepanu...“ Võtame näiteks füüsika tunni. Õpetaja räägib soojusjuhtimisest, muude tegevuste seas toob näidetena tunni jooksul hulga Youtube.com videosid ja ütleb tunni lõpus õpilastele, et otsige samast keskkonnast videod üles. Õpilane hakkabki kodus otsima, kuid märksõnale thermal managment (soojusjuhtimine) saab ta Youtube’is vastuseks ligikaudu 54 200 tulemust. Millist valida? Mida õpetaja näitas ja rääkis? Oleks ju hea, kui õpetaja on loonud 9. klassi füüsika jaoks blogi, milles tundide kaupa toob ära sobivate videote lingid, kommentaarid  ja lisamaterjalide lingid. Teine lihtne näide: 5. klassi eesti keele ülesanne on teha koomiks kasutades slängi. Võib ju joonistada traditsiooniliselt paberile, kuid õpilaste jaoks hoopis põnevam võib olla teha seda mõnes võimalusterohkes internetikeskkonnas ja link saata õpetajale. Nii jäävad ära kotis kortsu läinud või rebenenud,  väikese õe poolt täis joonistatud tööd. Vajadusel saab töö printida paberile. Alati on võimalus, et valitud keskkond ei paku vajalikke võimalusi või piirab liialt, aga see olekski haridustehnoloogi välja selgitada, mida annab teha, millised piirangud on ning õpetaja-õpilased saavad valida sobiva vahendi. Kuna eesmärk pole arendada joonistamisoskust, vaid õppida koostama koomiksit ja kasutama sobivas kontekstis kirjakeelt ja slängi, siis võtab internetikeskkond ära liigse keskendumise joonistamisele. Saab keskenduda sisule ja tekstile.

Me kõik oleme ühiskonna liikmed. Ühiskonnas toimuvad muutused mõjutavad enamasti otseselt või kaudselt iga inimest. Tehnoloogilised võimalused rikastavad õppetööd, kui õpe on läbi mõeldud, mitte kasutatud tehnoloogiat tehnoloogia pärast. Tänapäeva kiires ja muutuvas maailmas vajab õpetaja endale abilist – haridustehnoloogi, kes aitaks orienteeruda, katsetada ja valida sobiv rakendus või vahend õppetöösse.

--------------------
Lehiste, P. 20.09.2013. Nutiõpetajate koolitus Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11497

Põhikooli riiklik õppekava. 06.01.2011 https://www.riigiteataja.ee/akt/11401201100

Teadmusjuhtimise artikkel, ülesanne 2

Lugesin eestikeelset materjali Liiv, I., Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine


Artikli autorid on võtnud ülesandeks kirjeldada teadmisjuhtimist vahendina, mis on väga oluline liikudes teadmispõhise majandusühiskonna poole. Teadmisjuhtimine aitab vastata küsimustele, milliseid teadmisi vajatakse, kuidas ning kus neid teadmisi rakendatakse. Inimest/indiviidi käsitletakse, kui informatsiooni ja vaimsete võimete hoidlat, mis täieneb ka peale 50 eluaastat (lk19). Nn hoidla täienemine sõltub keskkonnast st päritolust, haridusest, kultuurikeskkonnast. Teadmisi ja vaimseid võimeid saab mõõta sõnavara suuruse, üldise informaarituse järgi ning testidega. Liites üksisikute nt töötajate üksikteadmisi, kujunevad organisatsiooi kollektiivsed teadmised.
Teadmisi jagatakse varjatud ja avatud teadmisteks. Varjatud teadmised on mittemüüdavad teadmised, mis sõltuvad praktilise tegevuse kaudu omandatud kogemusest, subjektiivsed, keha kogemuslikud, alateadlikud. Avatud teadmised on objektiivsed, nendes väljendub "terve mõistus", järgnevad ehk teadmised seal ja teadmised siis, digitaalsed teamised e numbritega väljendatud valemid.
Hinnaguliselt 1/8 teadmistest on avalikud, ülejäänud 7/8 on inimese tööalases kompetensis: käteosavus, käitumine, suhted, kontaktid.


Teadmusjuhtimisest esitatakse Hibbardi, Macintoshi, Wiigi, Beckmani, O'Delli ja Simoni jt käsitlusi. Nendest lähtuvalt on sõnastatud kaheksa teadmusjuhtimise kui teadusharu eesmärki. Organisatsiooni käsitletakse kui kollektiivi, mille liikmete üksikteadmised liites kujunevad organisatasiooni kollektiivsed teadmised.



Artiklis on toodud artikli või teiste autorite avaldatu selle kohta, mis on faktid, arvamused, informatsioon, sõnum. Oluliseks peetakse info põhinemist fakidel ja uuringutel, edastatava info õigsust ning õige ja soovijatele kasuliku info levitamisoskuse õpetamist. Organisatsioonisiseste info liikumise vahenditena mainitakse asutusesisest arvutivõrku ja elektroonilist ajalehte, koosolekuid, teadetetahvlit, infolehti, ühisüritusi, töögruppe, ajurünnakuid, vestlusi ja arenguvestlusi, küsitlusi, soovituste kasti. Info jagamise oluliseks põhjuseks loetakse töötajates kindlustunde tekitamist.

Kui töötaja teab selgelt oma kohta organisatsioonis, töökohustusi, siis kujuneb tal sisemine motivatsioon. Kui töötajad ei saa piisavalt infot, moodustavad töötajad infot tootvad grupid. Töötaja informeerimine ei ole ainult uudiste vüi teabe jagamine. Töötaja, kellega räägitakse toimuvast, tunneb end organisatsiooni liikmena, saavad ennast samastada firmaga, uskuda et seal on põhjust töötada.Töötajate kaasamine neid puudutavate asjade otsustamisse toob kaasa otsuste või muutuste meelsama tunnustamise. Tuntakse, et ollakse ka otsustaja, et tema sõna ka loeb, mitte ei tunta ennast ainult korraduste täitjana.


Artikli autorid toetuvad teiste teadlaste avaldatud artiklitele. Esitatakse mitme või paljude autorite avaldatud teamised (viited), analüüsitakse teiste poolt kirjutatut, avaldatakse oma mõtted ja järeldused.

Teadmusjuhtimine, ülesanne 1

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus:

Kuigi mõiste võeti kasutusele 1980-ndate aastate teises pooles ja seda seostatakse Karl Wiigi nimega, puudub tegelikult üksmeel, kuidas teadmusjuhtimist defineerida. On olemas palju lähenemisi, mudeleid, teoreetilisi raamistikke.

Mulle tundub kõige selgem loengukonspektis toodud esimene selgitus (Hedlund 1994), milles autor leiab, et teadmusjuhtimine võib olla organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise prootsess.

Tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus.

Kontseptsiooni areng ja peamised esindajad:

Mõiste võeti kasutusele 1980-ndate teises pooles, seda seostatakse Karl Wiigi nimega.

1996. ja 1997. aastatel olid kõige olulisemad publikatsioonid, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut:

T. A. Stewart artiklite seeria ajakirjas Fortune (1993, 1995)

I. Nonaka ja H. Takeuchi (1995) The Knowledge Creating Company.

Arenguetapid ja iseloomulikud tunnused:

I arenguetapp - peamine eesmärk oli tehnoloogia kasutamineteadmiste jagamise soodusatmiseks; peamised märksõnad olid "parim kogemus" ja "kogetud õppetunnid"; seotud eelkõige infotehnoloogiaga; tunnetati informatsiooni ja teadmiste olulisust; leiti, et kui erinevad üksused jagaksid teadmisi, tuldaks edukalt toime konkurentidega, teenitaks suuremat kasumit; intraneti kasutamine organisatsioonisiseste teadmiste jagamiseks. 

II arenguetapp - inimressursside olulisus; märksõnad "õppiv organisatsioon" ja "vaiketeadmised", "praktikakogukonnad"; kuidas muutuda õppivaks organisatsiooniks;

III arenguetapp - otsisüsteemide loomine; kuidas kirjeldada ja organiseerida sisu nii, et kasutaja teaks selle olemasolust, saaks selle kiiresti ning kergesti kätte ning kasutaks seda tulemuslikult; märksõnad "sisuhaldus", "metaandmed", "taksonoomiad".

Mõnikord räägitakse ka IV arenguetapist, kus tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust.

Lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega:

Seotud tihedalt religiooni ja filosoofiaga, mis võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli; psühholoogiaga, mis võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises; majandus- ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas.

Tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemioloogiaga, eetikaga jne.

Iseloomulik:

Infojuhtimisele iseloomulik on infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine erinevatest allikatest, info organiseerimine, säilitamine (olulised on kiire leitavus ja kasutatavus), infotoodete ja teenuste arendamine. Infot on võimalik salvestada andmekandjatel.

Teadmusjuhtimise tähelepanu on pööratud teadmistele/teadmusele. Teadmus on seotud inimestega, mis võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, see omakorda on vajalik organisatsiooni edukaks toimimiseks.

Organisatsiooni seisukohalt kasutatakse tänapäeval mõlemat tihti koos, sest nad on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad vajalikud organisatsiooni edukaks toimimiseks.

Teadmiste tüpoloogia:

Teadmiste püramiid - teoreetikute loodud hierarhia, mis sageli esitatakse püramiid kujul. Miinuseks tuuakse, et see loob mulje, justkui oleks mõni kierarhia osa suurem või olulisem, kui teine.

Andmed (data) - informatsiooni koostisosad, mis sobivad kogumiseks, töötlemiseks, säilitamiseks, edastamiseks, tõlgenduseks. Töötlemata informatsioon.

Informatsioon (information) - töödeldud, konteksti asetatud andmed, millel on kasutaja jaoks tähendus. 

Teadmised (knowledge) - inimese omandatud ja tõlgendatud informatsioon, mis on kinnistunud inimese mällu.

Teadmus (wisdom) - 

Teadmiste hankimise viisid:

Parim kogemus (Best Practices) - äriprotsessid, mis on osutunud parimateks viisideks saavutada eesmärke.

Organisatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) - salvestab olulised sündmused ja otsustused. Koosneb: kirjed, dokumentidid, illustreerivad materjalid, videod, e-mailid, viited andmebaasidele, kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiad, edulugude kirjeldused.

Praktikakogukonnad (Communities of Practice) - võrgustik, mis koosneb ühis huviala omavaid üksikisikutest. Omavahel jagatakse teadmisi, kogemusi, probleeme, lahendusi, töövahendeid, meetodeid. Liikmed õpivad üksteiselt ja arenevad isiklikult ja professionaalselt.

Õppejõu konspekt.

Fotodega seotud ülesanne

Valisin appiks tasuta kasutamiseks mõeldud Pixlr Expressi. Kirjeldus lubab kiirelr lõigata, muuta suurust, parandada iga pilti, eemaldada punasilmsust ja valgendada hambaid. Lisaks üle 600 efekti ja raami.
Programmiga kohe kaasa saab 14 põhitööriista, millel igaühel täpsustamise võimalus. Näiteks lõikamise tööriist (Crop) lubab valida 5 erineva valiku vahel: originaal, 1:1, 4:3, 6:4, 16:9. Igal tööriistal on omad valikud.

Efektid, ülekate (overlay), raamid ja kleepsud vajavad lisamiseks internetiühendust. Valides näiteks Vintage, laetakse alla 15 valikut, mille hulgast saad seejärel oma valiku teha ja pildile asetada või sellest loobuda.

Kui oled pildiga rahul, siis saad pildi salvestada oma galeriisse või jagada sõbraga. Järgmise sammuna mõlemald juhul pakutakse valikuks, millise kvaliteediga pildi salvestada soovid. Jagades pilti sõbraga võid seda teha Bluetooth'iga, Gmailiga, Picasaga, Pixlr Expressiga või sõnumiga.



Kokkuvõtteks kehtib ikka see, et "töö tehakse tellija materjalist". Kui õnnestub teha telefoniga hea pilt, saab ka hea lõpptulemuse. Kui pilt on kehvapoolne, siis ei tasu tulemusest ka suurepärast oodata. Arvan, et ma ei jää selle programmi kasutajaks telefonis, aga mitte programmi enda pärast. Mind häirib see pisike telefoni ekraan ja peaaegu loetamatud filtrite-tööriistade nimed. Hea oli küll pilti töötlemise ajal aegajalt kahe sõrmega suurendada. Samuti saab kahe sõrmega korraga pildist kinni võttes tõsta pilti ekraanil. Ühe sõrmega toksides-vedades kasutatakse prasjagu aktiivset tööriista. Tahaks pilti ikka suurel ekraanil sättida.

Samal programmil on ka veebiversioon. Seda kavatsen mõnes tunnis oma õpilastega ka proovida.

Õpikeskkonnad: I Mis on õpikeskkond?

Ilma kirjandust lugemata kasutaksin sõna õpikeskkond tähenduses -  õpikeskkond kui koht, kus õppija õpib.

Reinson kirjutab õppekava.ee lehel, et riikliku õppekava üldosas (§6) käsitletakse õpikeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. "Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone". Toodud määratluse kohaselt jaguneb õpikeskkond vaimseks, sotsiaalseks ja füüsiliseks. (Reinson, 2011))

Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamatus kirjutatakse, et õpikeskkond võib olla nii füüsiline, kui ka virtuaalne või nende kahe kombinatsioon ehk hübriidne õpikeskkond. Hoolimata õpikeskkonna omapärast on nende roll sama -  motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada eesmärkide saavutamist.

Konstruktivistlikes õpikeskkondades on oluline, et õpikeskkond võimaldaks luua uusi tähendusi, suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutada ühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks uusi rolle (Väljataga, Pata, Priidik. 2010. lk 11).

Täiendades oma esialgset mõtet - õpikeskkond (võib, aga ei pruugi olla) kõigile lugemiseks avatud virtuaalne koht, mille õppija loob ise (keegi ei tee seda tema eest), kuhu ta kogub enda, teiste õppijate, õppejõu loodud õppematerjalid. Viimane annab õppijale võimaluse valida õppimiseks meetodid, mis talle sobivad, mitte ainult need, mille õpetaja on välja mõelnud. Mulle tundub, et sedasorti õppekeskkond vajab õppija poolt suuremat enesekontrolli, kui selleks praegu üldhariduskoolis õppivad enamus õppijad valmis on.

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/09/08/i-teema-opikeskkonnad/
-----------
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]

Reinson, J. (2011) Õpikeskkonna kujundamisest
http://www.oppekava.ee/index.php/%C3%95pikeskkonna_kujundamisest

Õpikeskonnad: I Õpileping 1

Teema. Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
Mul on seda hetkel väga raske kirja panna, sest tahan enne otsustamist kindlalt teada, mille vahel on valida.

• Õpikeskkonnad üldiselt, suletud ja avatud õpikeskkonnad, eelised, puudused. 

Olen õpilastega läbi viinud gümnaasiumis kunstiajaloo ühe mooduli Moodle'is, osalenud Koolielu "Arvutiga joonistamise" kursusel, kus õpiti Incscape´i ja kogu suhtlus toimus Koolielu portaalis, sel aastal katsetame koolis Dropboxi koolis õpetajate jaoks, varem osalenud paaril e-kursusel.

Eesmärgid. Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
Peale Marju Piiri postituse lugemist (http://www.etu.ut.ee/kevad-2011/opikeskkonnad/) saan aru, et isegi, kui kasutatakse avatud õpikeskkonda jääb siiski alles registreeri-logi sisse, kuna materjalide ülespanemiseks loon ju mina ikka oma nimel kasutajakonto, lihtalt õpilastel võib olla lihtsam minu materjalide lugemine, oma arvamuse avaldamine...

• soovin leida oma töö jaoks sobivaid keskkondi;
• saada oskusi õpikeskkonda oskuslikult ja võimalikult efektiivselt kasutada;
• "hoida kätt pulsil" ehk ajast mitte maha jääda, olla kursis uute suundade ja võimalustega.

Strateegiad. Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

• osalema loengutes;
• töötama-mõtlema aktiivselt kaasa;
• üles märkima vajaliku;
• leitud keskkondi proovin kasutada oma õpetamistöös.

Vahendid/ressursid. Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

• inimesed - kursusekaaslastega suhtlemine, nendelt õppimine, oma õpikogemuse jagamine, saadud kommentaaridega arvestamine, nendest õppimine;
• materjalid - kavatsen kasutada Haapsalu Kolledži õppekeskust, õppejõudude jagatud materjale, interneti materjale;
• tehnoloogia - tehnoloogilised vahendid, mis on koolis kättesaadavad.

Hindamine. Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

• kui olen leidnud omale sobiva õpikeskkonna, mida koolis rakendan õppeaasta jooksul edukalt ühiskonnaõpetuses.

Reflektsioon. Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Õpikeskkonnad: I Enesetutuvustus. Sotsiaalne meedia

…Postita lühike enesetutvustus ning kogemused sotsiaalse meediaga nii vabal ajal, töö kui õppimise eesmärgil.

Olen Kristel. Töötan Palivere Põhikoolis. Tööl olen aineõpetaja, kahe klassi klassijuhataja, kahe kooli kodulehtede ja eKoolide administraator, poole kohaga sekretär, ühel päeval pikapäeva rühma õpetaja ja  kahe huviringi ringijuht. Peaaegu kõigest natukene.

Oma töös alustasin klassi teadete edastamist Facebooki kaudu kevadel 2013. Lõin kinnise grupi, kuhu kuulub 12 õpilast. 13-st õpilasest üks pole Facebookis, mis tähendab, et temale ja lastevanematele panen samad teated üles ka eKooli teadete alla. Miks Facebook - näen ju ise, et seal on nad peaaegu kogu aeg, mis tähendab, et teated saab soovi korral kiiremini kätte. eKooli ei pruugi õpilased iga päev kasutada, kuna klassipäevik on meil veel kohustuslik.

Terve eelmise aasta kasutasime õpilastega kinniseid, oma lugemisblogisid, kuhu õpilased tegid ülevaateid ja kokkuvõtteid oma loetud raamatutest.

Jälgin ise Facebookis mitme kogukonna tegemisi ja postitusi, mitmeid käsitööga seotud Facebooki lehti, sõprade ja sugulaste tegemisi, kes elevad kaugemal - välismaal või teises Eesti otsas.

Helifailid

Esimene kodutöö - helifailid.
Lugesin teiste kursusel osalejate ajaveebe. Peale Dairi postituse lugemist kirjutasin endale mõned märksõnad, millest rääkida kavatsen. Sellegipoolest salvestasin seda lühikest juppi ümber neli korda. Kord tuli köhatus ja siis jäi midagi olulist ütlemata... Oma lastele õhtujutte ette lugedes loen vussi läinud koha kohe uuesti. Hiljem lõikan Audacity'ga üleliigse välja.
Antud kofutöö salvestasin PodOmatic'uga, mis tähendas, et vea korral salvestasin mitu korda oma juttu uuesti. Tänu sellele sai helilõik jälle pisut pikem - esimene oli ainult 38 sekundit pikk.

Suvine külaline

Taebla 2013

Leidsime selle tegelase suvehommikul oma batuudilt. Oli pisut haiget saanud teine.  Aitasime ta lastega batuudilt varjulisemasse kohta.